Erinevus lehekülje "Kuuba" redaktsioonide vahel

Lisatud 170 baiti ,  4 aasta eest
P (Tühistati kasutaja 89.235.217.249 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:2001:7D0:8884:4F01:810F:F0BC:7E95:7BE7|2001:7D0:8884:4F01...)
Kuuba [[põliselanikud]] olid [[aravakid|aravakkide]] hulka kuuluvad [[tainod]] ja [[siboneid]].
 
[[27. oktoober|27. oktoobril]] [[1492]] avastas [[Christopher Kolumbus]] oma esimesel merereisil saared ja Kuubast sai [[Hispaania]] [[koloonia]], mida valitses [[Hispaania Havannakuningas|Hispaania kuberner. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid [[tubakaskuninga]] jaesindajana [[suhkur]]Havanna kuberner. [[1762]]. aastal kuulus see suurlinn ka põgusalt [[Inglismaa]]le, enne kui ta vahetusena [[Florida]] eest tagasi saadi. Aastatel [[1756]]–[[1763]] toimunud [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastase sõja]] tulemusel tõid britid kümne kuu jooksul Aafrikast Kuubasse tuhandeid orje. (Hispaanlastel ei olnud ligipääasu [[Aafrika]]st orjade toomisele, sellega tegelesid peamiselt inglased, prantslased ja hollandlased). Orje toodi veel ka hiljem ja tänu neile sai Kuubast üks tähtsamaid suhkrutootjaid 19. sajandil. Kuuba põhilised põllumajandussaadused olid [[tubakas]] ja [[suhkur]].
 
Aastatel [[1868]]–[[1878]] toimunud [[Kümneaastane sõda|kümneaastase sõja]] tulemusel purustati orjanduslik kord [[1884]]. aastal ja Kuuba oli eelviimane riik, mis seda tegi (viimane oli [[Brasiilia]]).
 
[[19. sajand]]il toimus mitmeid [[ülestõus]]e, mis kasvatasid pinget Hispaania ja USA vahel, mis lõppesid [[Hispaania-Ameerika sõda|Hispaania-Ameerika sõjaga]] ja mille tulemusel sai Kuuba [[1902]]. aastal [[iseseisvus]]e Hispaaniast kuid jäi [[USA]] mõjuvõimu alla ja; ka [[Guantánamo laht]] jäi USA-le. USA mõjuvõim tähendas, et USA-l oli õigus Kuubal oma sõjaväge hoida, kolm neljandikku suhkrukasvandustest kuulus USA investoritele. [[Havanna]]st ja [[Varadero]]st said turismikeskused koos hulga [[kasiino]]de ja [[stripiklubistriptiis]]degaiklubidega.
 
[[1902]]. aastal valiti Kuuba presidendiks [[Tomás Estrada Palma]] ja ta valitses edukalt oma neli aastat. ja kuiKui ta soovis pikendada oma valitsusaegavalitsemisaega, järgnes sellele ülestõus, mis suruti maha, Palma astus tagasi ja USA kuberner [[Charles Magoon]] võttis Kuubas kontrollivõimu üle kuni [[1909]]. aastani. Kuuba järgmised valitud presidendid, kel erilist kohalikku võimu ei olnud, olid: [[José Miguel Gómez]] (1908–1912); [[Mario Garcia Menocal]] (1913–1920); [[Alfredo Zayas]] (1921–1925).
 
[[Esimene maailmasõda|Esimesest maailmasõjast]] Kuuba sõdurid otseselt osa ei võtnud, kuid Kuuba deklareeriskuulutas sõja [[Saksamaa]]le üks päev pärast USA-d [[7. aprill]] [[1917]].
 
[[1925]]. aastal valiti Kuuba presidendiks [[Gerardo Machado]], kes oli tuntud oma natsionalistlike vaadete poolest ja kandis seepärast hüüdnime "troopika-[[Benito Mussolini|Mussolini]]". Tema presidendikampaaniat toetasid rahaliselt tuntud ameerikaUSA miljonärid [[Rockefeller]], [[Guggenheim]] ja Morgan. Esimesel valitsuspäeval lasi ta oma vastaskandidaadid kas mõrvata või eksiili saata, nende hulgas saatis ta USA-sse eksiili ka oma eelkäija [[Mario Garcia Menocal]]i. [[1933]]. aastal astus Machado pärast mitut ülestõusu ametist tagasi.
 
Poole aasta pärast, septembris [[1933]], toimus Kuuba armees edukas vastuhakk, mille tulemusel sai ülemjuhatajaks [[Fulgencio Batista]]. Pärast seda oli Kuubal küll mitmeid riigijuhte, aga tegelik võim oli BatistalBatista käes.
 
[[1940]]. aastal toimusid Kuubas presidendivalimised, mille võitis kommunistidega koalitsiooni moodustanud [[Fulgencio Batista]] [[Grau San Martín]]i vastu. [[1944]]. aastal võitis valimised Grau San Martín, kuna vastavalt põhiseadusele, ei saanud Batista uuesti kandideerida ja ta läks elama USA-sse. 1948. aasta presidendivalimised võitis [[Carlos Prío Socarrás]] ja. [[1952]]. aastal pidipidid toimuma uued valimised, mida Batista oleks soovinud uuesti võita, aga kuna uuringudavaliku arvamuse küsitlused ei näidanud talle selleks võimalust, otsustas ta Socarráse [[10. märts]]il [[1952]] võimult kõrvaldada, mis tal ka õnnestus. Ta moodustas kõikide parteide esindajatest presidendivalimiste nõukogu, kes valis ta kolm kuud enne ametlikke valimisi teist korda presidendiks. Tänu Batista valitsemisele (koos kommunistidega) sai Kuuba populaarseks turistimagnetiks. [[Havanna]] oli maailma kolmas linn oma kalliduselt ja dünaamikalt. Kuna kuubalased olid väsinud korrumpeerunud valitsustest, siis toetasid nad Batistat, kes rajas infrastruktuure ja koolimaju. Hoolimata majanduslikust edukusestedust organiseerisid opositsiooniparteid, näiteks Orthodoxo ja Auténtico, 1950. aastatel tudengite osavõtul rahutusi, lõhates pomme ja tappes tsiviilelanikke.
 
Kuna lõpuks leiti, et ka Batista valitsus on korrumpeerunud ja teeb koostööd maffiaga[[maffia]]ga, kasvas Kuuba kesk- ja kõrgklassi vastuseis valitsusele.
 
[[Fidel Castro]], kes kuulus parteisse ''OrtodoxoOrthodoxo'' ja parlamenti, oli üks aktiivsemaid valitsusevastaseid ja levitas avaldusi, et Batista valitsus tagasi astuks, kuna tema valimisel rikuti valimisprotsessivalimisprotseduuri. [[26. juuli]]l [[1953]] korraldas Castro ebaõnnestunud rünnaku Moncada sõjaväele [[Santiago]] de KuubasCuba]]s, paljud tema sõdurid hukkusid ja Castro määratimõisteti 15 aastaks vangi.
 
Havanna, mis oli [[USA]] maffiabossi [[Meyer Lansky]] võimu all, sai tuntuks kui rahvusvaheline narkootikumide sadam. Batista ja teised poliitikud nautisid kasumeid, mida nad said narkootikumidest ja kasiinodest. See aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele. Rahva rahustamiseks kuulutas Batista [[1954]]. aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat – tema ise.
See aga ei meeldinud paljudele kuubalastele ja ameeriklastele. Rahva rahustamiseks kuulutas Batista [[1954]]. aastal välja valimised, kus oli vaid üks ametlik kandidaat – tema ise.
 
[[1956]]. aastal kuulutas Batista valitsus välja amnestia paljudele poliitvangidele, kaasa arvatudkaasaarvatud Castrole. Castro läks eksiili [[Mehhiko]]sse, kus ta kohtus [[Ernesto Che Guevara]]ga, kusja nad organiseerisid Batista valitsuse vastase "26. juuli Liikumiseliikumise". Kui nad 80-mehelise seltskonnaga laevalsalgaga [[1956]]. aasta detsembris jahigalaeval [[Granma]] Kuuba edelarannikul maabusid, tapsid valitsusjõud neist enamiku ja Castro põgenes [[Sierra Maestra]] mägedesse.
 
1956. aastal keeldus Batista valimiste korraldamisest ja valimised toimusid 1958. aastal, kui Batista pani ametisse presidendi, kel polnud Kuubal mingit võimu. Batista valitsus kaotas ka USA toetuse ja [[1. jaanuar]] [[1959]], astus Batista erinevate poliitiliste rühmituste survel Batistaametist tagasi ja siirdus [[Dominikaani Vabariik]]i. Castrost sai Kuuba peaminister.
 
USA tunnustas kohe [[Castro valitsus]]t. Castro alustas riigis radikaalseid reforme ettevõtete ja põllumajanduse natsionaliseerimisel ja lõpetas USA domineerimise riigis.
 
[[3. jaanuar]]il [[1961]] lõpetas Washington diplomaatilised suhted Kuubaga ja [[16. aprill]] [[1961]] kuulutas Kuuba end sotsialistlikuks riigiks. Järgmisel päeval saatis USA [[CIA]]-s väljaõppe saanud sõdurid [[Sigade laht]]e, kus toimus [[Sigade lahe dessant]]. Castro valitsuse kukutamine ei õnnestunud ja veebruaris [[1962]] kuulutas USA välja täieliku [[kaubandusembargo]] Kuuba vastu, mis kehtibkehtis siiani2016. aastani. Hoolimata embargost onoli USA aga ikkagi viies riik Kuubasse eksporditavate kaupade mahu poolest viies riik.
 
=== Raketikriis ===
{{Vaata|Kuuba kriis}}
 
Suvel [[1962]] tõi [[NSV Liit]] Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega keskmaaraketid ja oktoobris seadis need üles (sihtmärgiks USA). Kuubal olid ka NSV Liidu pommituslennukid. [[22. oktoober|22. oktoobril]] 1962 tegi USA president [[John Kennedy]] avalduse, milles informeeris USA-d ja muud maailma, et USA blokeerib Kuuba, selleks et NSV Liit ei saaks sinna lisavägesid viia. USA sõjavägi viidi kõrgendatud lahinguvalmidusse. Samaga vastas Nõukogude Liit. Tekkis reaalne tuumasõja oht. Mõlema riigi väed olid valmis iga hetk alustama sõjategevust. [[28. oktoober|28. oktoobril]] teatas NSV Liit, et toob raketid Kuubast ära. Vastusena sellele lõpetas USA Kuuba blokeerimise ja viis Türgist[[Türgi]]st ära ka sealt NSV Liidu suunas sihitud raketid. Pärast Kuuba kriisi seati USA ja NSV Liidu vahel sisse riigipeade "kuum liin".
 
== Haldusjaotus ==