Betoon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
RaidoEnn (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
[[Pilt:Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.jpg|pisi|Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.]]
 
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' <, [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e.<ref name="Tehnikaleksikon">[[Tehnikaleksikon]],. lk1981. Valgus. Lehekülg 58.</ref>.
 
Betoon on [[komposiitmaterjal]], mis koosneb jämedakoelistest [[Täitematerjal|täitematerjalidest]], mida seob aja jooksul kõvastuv [[tsement]]. Suurem osa betoonidest põhineb lubjakivitsementidel, näiteks [[Portlandtsement|portlandtsemendil]], aga leidub ka betoone, kus kasutatakse teisi hüdraulilisi tsemente, näiteks ''ciment fondu'' (aluminaattsement, mis põhineb kaltsiumaluminaatidel). Teede ehitusel kasutatav [[asfaltbetoon]] on samuti üks betooni alaliike, kus tsementmaterjaliks on [[bituumen]]. Veel kasutatakse polümeerbetoone, kus tsementeerivaks aineks on [[Polümeerid|polümeer]].
Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest.<ref name=Tehnikaleksikon/> Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
Portlandtsementbetoon ja teised hüdraulilised tsementbetoonid saadakse, kui agregaat ehk täitematerjal segatakse kokku kuiva tsemendi ning veega, misjärel moodustub voolav mass, mida saab kergesti sobivasse vormi valada. Tsement reageerib keemiliselt vee ning teiste koostisosadega, selle tulemusel moodustub kõva maatriks, mis seob kõik materjalid kokku kauakestvaks kivilaadseks materjaliks, mille kasutusvõimalusi on palju.<ref>Zongjin Li. ''Advanced concrete technology''. 2011. Peatükk 1.2. Leheküljed 7, 8.</ref>
Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad [[Hooveri pais]], [[Panama kanal]] ja [[Rooma Panteon]]. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja [[Rooma impeerium]]is oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv [[Colosseum]] ehitati suuremaljaolt betoonist ning Panteon on [[antiikaeg|antiikaja]] suurim kuppelehitis. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese poolt valmistatud materjal.
 
Tihti lisatakse segusse erinevaid lisandeid, näiteks [[Putsolaan|putsolaane]] ja [[Plastifikaator|plastifikaatoreid]]. Nende lisamine võimaldab parandada märja segu või lõppmaterjali füüsikalisi omadusi. Enamik betooni valatakse koos armeeriva materjaliga, enamasti [[Sarrus|terasarmatuuriga]], mis parandab tõmbetugevust ning lõpptulemusena saadakse [[raudbetoon]].
Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.
 
Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad [[Hooveri pais]], [[Panama kanal]] ja [[Rooma Panteon]]. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja [[Rooma impeerium]]is oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv [[Colosseum]] ehitati suuremas osas betoonist, [[antiikaeg|antiikaja]] suurim kuppelehitis oli Panteon. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese valmistatud materjal.<ref>Moore, David. [http://www.romanconcrete.com/docs/chapt01/chapt01.htm The Pantheon]. 1999. ''romanconcrete.com'' Viimati vaadatud 31.10.2016
Eristatakse anorgaanilist betooni ([[tsementbetoon]], [[kipsbetoon]], [[silikaatbetoon]], [[kuumuskindel betoon]]) ja orgaanilise sideainega betooni ([[asfaltbetoon]], [[polümeerbetoon]]).<ref name=Tehnikaleksikon/>
</ref>
 
Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava survetugevuse. Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga [[Betoonelement|ehitusdetaile]] või terveid ehitisi. [[Raudbetoon]]i puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk. Betooni tähtsaim omadus on [[tugevus]], mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ära betooni [[survetugevus]]e ja [[tõmbetugevus]]e [[telgtõmme|telgtõmbe]] või [[paine|painde]] korral.<ref name="Tehnikaleksikon" />
Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga [[ehitusdetail]]e või terveid ehitisi.
 
== Ajalugu ==
[[Raudbetoon]]i puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.
 
=== Eelajalugu ===
Esimesed betoonilaadsed ehitised valmistasid Nabatea kaupmehed ja beduiinid, kes valitsesid oaase ja lõid väikese kuningriigi praeguse Lõuna-Süüria ja Põhja-Jordaania aladel umbes 6500 a eKr. Hiljem, umbes 700 a eKr, avastasid nad hüdraulilise lubja ehk tsemendi, mis kivineb vee toimel. Seda kasutati majaseintes, betoonpõrandates ja maa-alustes veetsisternides. Neid tsisterne hoiti saladuses ning need võimaldasid Nabatea riigil kõrbes õitseda.<ref name=":0">Gromicko, N. Shepard, K. [https://www.nachi.org/history-of-concrete.htm#ixzz31V47Zuuj The History of Concrete]. ''nachi.org'' Viimati vaadatud: 31.10.2016</ref>
 
Juba Nabatea-aegsed ehitajad mõistsid, et betoonisegu tuleb valmistada nii kuiv ja viskoosne kui võimalik, et vältida hilisemat pragunemist, mida põhjustab liigne vesi. Lisaks tihendasid nad värsket betooni, mis omakorda parandab täitematerjalide ja tsementliimi naket ning aitab õhul väljuda.<ref name=":0" />
 
=== Antiikaeg ===
Umbes 3000 a eKr kasutasid egiptlased muda segatult kõrtega, et valmistada telliseid. Kuigi need ehitusplokid sarnanevad pigem savitellistele, kasutasid nad püramiidide ehitamisel ka palju kipsi ja lubimörti. [[Cheopsi püramiid|Cheopsi püramiidi]] ehitamisel kasutati ligikaudu 500 000 tonni mörti kividevahelistes vuukides. See võimaldas müürseppadel teha suuremate vuukidega kive, mis ei pidanud nii täpselt kokku sobituma.<ref name=":0" />
 
Umbes samal ajal kasutati Põhja-Hiinas tsementi laevaehituses ja [[Suur Hiina müür|Suure Hiina müüri]] ehitamisel. [[Spektromeeter|Spektromeetrilised]] uuringud on näidanud, et mörtide oluline koostisosa oli gluteenine kleepuv riis. Mõned ehitised on pidanud vastu tänapäevani ja pidanud hästi vastu ka lammutamisel.<ref name=":0" />
 
600. aastaks eKr olid kreeklased avastanud loodusliku putsolaani (kohanime [[Pozzuoli]] järgi), mis segatuna lubjakiviga muutus hüdrauliliseks tsemendiks. Seda hakkasid aga palju laialdasemalt kasutama roomlased, kes juba 200 a eKr ehitasid sellisest betoonist hooneid. Erinevalt tänapäevasest betoonist, oli see vähetöödeldav ja meenutas [[Purdkivim|purdmaterjali]], mis oli segatud tsemendiga. Enamiku hooneid ehitasid roomlased ladudes kõigepealt paika kivid ja alles siis täites vahed mördiga. Seinad vooderdati seest ja väljast tellistega, aga nende eesmärk oli eelkõige kosmeetiline. Enne seda kasutati lihtsat lubjakivitsementi, mis ei kivinenud vee mõjul, vaid õhus leiduva süsihappegaasiga. Need mördid olid nõrgad.<ref name=":0" />
 
Oma suuremate ja esteetilistemate konstruktsioonide ning suuremat vastupidavust nõudvate taristute tarbeks kasutati ''harena fossicia'' tüüpi vulkaanilist liiva. Mere- ja mageveega kokkupuutuvate ehitiste nagu [[Sild|sildade]], dokkide ja akveduktide jaoks kasutati putsolaanliiva ehk reaktiivset vulkaanilist tuhka. Need kaks materjali võimaldasid roomlastel rajada suuri ehitisi väga lühikese aja jooksul.<ref name=":0" />
 
=== Keskaeg ===
Pärast Rooma keisririigi lagunemist kadus ka putsolaani ja põletatud lubja kasutamine ning see tehnoloogia unustati 14. sajandini. 14. sajandist kuni 18. sajandi keskpaigani tsemendi kasutus taas laienes. Näideks ehitati 1670. aastal betoonist [[Canal du Midi]]. <ref>Mukerki, C. [https://web.archive.org/web/20100505160054/http://www.allacademic.com/meta/p_mla_apa_research_citation/0/2/0/1/2/p20122_index.html The Politics of Rediscovery in the History of Science: Tacit Knowledge of Concrete before its Discovery.] 2005. ''web.archive.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
=== Industriaalajastu ===
Suurimaks betoonikasutuse innustajaks peetakse 1759. aastal valminud [[Smeatoni torn|Smeatoni torni]] Devonis Inglismaal. Selle ehitamiseks hakkas briti insener [[John Smeaton]] kasutama betoonis tsemendina põletatud lupja, millest saadud [[klinker]] jahvatati [[Pulber|pulbriks]]. Täitematerjalina kasutas ta jõekive ning purustatud telliseid.<ref name=":0" />
 
1824. aastal patenteeris inglane Joseph Aspdin [[Tsement|portlandtsemendi]]. Selle saamiseks põletas ta peeneks jahvatatud kriiti ja savi põletusahjus, kuni kogu [[süsihappegaas]] oli karbonaatidest eemaldunud. Ta nimetas seda portlandtsemendiks, sest saadud tehiskivim oli sarnane Inglismaal [[Portlandi saar|Portlandis]] leiduvale looduslikule kivimile.<ref name=":0" />
 
Armeeritud betooni leiutas 1849. aastal aednik [[Joseph Monier]]. Esimene [[Raudbetoon|raudbetoonist]] sild ehitati 1889. aastal ja esimesed suured betoonpaisud ehitati 1936. aastal ([[Hooveri pais]] ja [[Grand Coulee pais]]).<ref name=":0" />
 
== Betooni koostis ==
Betoon varieerub oma koostises palju ja seega on välja töötatud palju erinevaid [[Betoonitüübid|betoonitüüpe]]. Täitematerjali ja tsementi oskuslikult valides saab betooni kasutada väga paljudel erinevatel kasutusaladel ning saavutada vajalik tugevus, tihedus, keemiline või termiline vastupidavus.
 
[[Täitematerjal]] koosneb suurtest tükkidest, mis annavad betoonile suurema mahu ning aitavad materjalil mehaanilisi pingeid paremini taluda. Täitematerjaliks võib olla näiteks purustatud [[graniit]] või [[paekivi]], väikesed maa- ja jõekivid ning [[liiv]]. Täitematerjal ei osale keemilises reaktsioonis.
 
[[Tsement|Tsemendiks]] on harilikult portlandtsement ning ''betooni'' all mõistetaksegi tavaliselt portlandtsementi kasutavaid tehiskivimeid. Peale portlandtsemendi võib betoonis kasutada ka bituumenit, et saada asfaltbetoon. Kasutusel on ka [[Lendtuhk|lendtuhast]] ning [[Räbu|räbust]] saadud tsemendid, millele on vahel lisatud ka teisi mineraalseid lisandeid.
 
Betooni valmistamiseks on enamike tsementide korral (v.a asfalt) vaja [[Vesi|vett]], mis segatakse kuiva(de) täitematerjali(de) ning tsemendiga. Tekkiv poolvedel mass on [[Töötlemine|töödeldav]], tavaliselt vormi valamise teel. Betoon kivistub ning kõvastub [[Hüdratatsioon|hüdratatasiooni]] käigus. Vesi reageerib tsemendiga, mis liimib omavahel täitematerjalid ning loob robustse kivitaolise materjali.
 
Keemiliste lisanditega saab betoonile lisada vajalikke omadusi. Need lisandid võivad kiirendada või aeglustada betooni kivistumisreaktsiooni, samuti lisada tõmbetugevust, muuta materjali poorsemaks või veekindlamaks.
 
Tihti kasutatakse betoonis [[Sarrus|sarrustamist]]. Lihtne on valmistada kõrge survetugevusega betooni, aga selle tõmbetugevus on alati nõrgem. Praktilistes rakendustes ei saa piirduda ainult kõrge survetugevusega ning seetõttu lisatakse betooni [[Sarrus|armatuur]], mis peab hästi vastu tõmbepingele. Armatuuriks on tavaliselt terassarrus, kasutatakse ka polümeere, kui on vaja tõsta keemilist stabiilsust.
 
Viimastel kümnenditel on levima hakanud mineraalsed lisandid. Taaskasutatavate materjalide lisamine on kasvanud nii keskkonnanormide rangemaks muutmise kui ka nende kasulike omaduste tõttu. Kõige levinum on [[Kivisüsi|kivisöe]] küttel töötavate [[Soojuselektrijaam|soojuselektrijaamade]] kõrvalprodukti lendtuha kasutamine. Kasutatakse ka terasetööstuses ülejäävat [[Kõrgahi|kõrgahjuräbu]], mis granuleeritakse ning ränidioksiidisuitsu, mida saadakse [[Elektrikaarahi|elektrikaarahjudest]]. Nende materjalide kasutamine vähendab betooni valmistamiseks vajalikke ressursse, kuna mineraalsed lisandid käituvad tsemendiasendajatena. See vähendab omakorda tsemenditootmist, mis on energiamahukas ning keskkonnaprobleeme põhjustav protsess. Samuti väheneb tööstusjäätmete kogus, kuna nendele mineraalsetele lisanditele muid rakendusi pole.
 
=== Tsement ===
Kõige levinum on portlandtsement, mis on oluline komponent nii betoonis ja mördis kui ka paljudes krohvides. Selle patenteeris 1824. aastal inglise müürsepp Joseph Aspdin, kes nimetas selle selliselt [[Portlandi saar|Portlandi saarelt]] kaevandatava kivimiga sarnanemise tõttu.
 
Portlandtsemendi põhilised koostisosad on [[Mineraal|mineraalid]] [[aliit]] ja [[beliit]], mis on kaltsiumsilikaadid ning tseliit I ja tseliit II. Sellist tsementi saadakse [[lubjakivi]] põletamisel koos [[Savi|saviga]] ning selle saaduse ehk [[Klinker|klinkeri]] jahvatamisel [[Sulfaadid|sulfaadi]] (tavaliselt [[kips]]) juuresolekul.<ref>Raado, L. M. [http://www.ttu.ee/public/l/lembi-merike-raado/EPM0020/Kipssideained/Kipsideained_2009.pdf Sideained. Bindings.] 2008. ''ttu.ee'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
Moodsates tsemendiahjudes kasutatakse kaasaegseid võimalusi, et vähendada kütusekulu iga toodetud klinkeri massiühiku kohta. Tsemendiahjud on väga suured, keerulised ja oma iseloomult tolmused seadmed, mille emissioone peab kontrollima. Betoonivalmistamise kõige energiamahukam etapp on tsemenditootmine. Isegi keerulised ja ökonoomsed ahjud vajavad 3,3 kuni 3,6 GJ [[Energia|energiat]] ühe tonni klinkeri valmistamiseks ning jahvatamiseks. Paljud ahjud kasutavad [[Kütus|kütusena]] ka raskesti käideldavaid jäätmeid, näiteks [[Rehv|autorehve]].<ref>ClimateTechWiki. [http://www.climatetechwiki.org/technology/energy-saving-cement Energy Efficiency and Saving in the Cement Industry]. ''climatetechwiki.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016
</ref>
 
=== Vesi ===
Vee lisamine tsemendile tekitab hüdratatsiooniprotsessi tulemusena tsemendipasta. Pasta täidab tühimikud, parandab voolavust ning lõpuks liimib täitematerjali kokku.
 
Väike [[vesitsementtegur]] (inglise keeles ''wc, w/c'' või ''w/cm'') annab tugevama, vastupidavama betooni, samas suurem veesisaldus teeb betooni paremini töödeldavaks<ref>Portland Concrete Association. [http://www.ce.memphis.edu/1112/notes/project_2/PCA_manual/Chap09.pdf Designing and Proportioning Normal Concrete Mixtures]. PDF. ''www.ce.memphis.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>. Reostunud vesi võib põhjustada kivistumisel probleeme ning valatud detailid võivad puruneda enneaegselt<ref>Taha, Ramzi A. [http://www.iasks.org/sites/default/files/swes20100102039043.pdf Use of Production and Brackish Water in Concrete Mixtures]. International Journal of Sustainable Water and Environmental System. 2010. ''iasks.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>.
 
Hüdratatsioon sisaldab endas mitut erinevat paralleelselt kulgevat keemilist reaktsiooni. Nende reaktsioonide toimel hakkab tsementliim osakesi järjest kokku kleepima ning kivistuma kuni lõpuks moodustub tahke mass.
 
Kulgev [[keemiline reaktsioon]] on järgmine:
 
Tsemendikeemikute tähistus: C<sub>3</sub>S + H → C-S-H + CH
 
Tavaline tähistus: Ca<sub>3</sub>SiO<sub>5</sub> + H<sub>2</sub>O → CaO·SiO<sub>2</sub>·H<sub>2</sub>O (geel) + Ca(OH)<sub>2</sub>
 
Tasakaalustatud reaktsioon: 2Ca<sub>3</sub>SiO<sub>5</sub> + 7H<sub>2</sub>O → 3CaO·2SiO<sub>2</sub>·4H<sub>2</sub>O (geel) + 3Ca(OH)<sub>2</sub> (ligikaudne; mineraalide CaO, SiO<sub>2</sub> ning vee H<sub>2</sub>O sisaldus C-S-H-is võib varieeruda)<ref>[http://www.understanding-cement.com/hydration.html Cement hydration]. ''understanding-cement.com'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
=== Täitematerjalid ehk agregaadid ===
Enamuse betooni massist ja mahust moodustavad jämedad ja peened täitematerjalid. [[Liiv]], looduslik [[kruus]] ja purustatud kivid ehk [[killustik]] on põhiliselt kasutatavad täitematerjalid. Taaskasutatud täitematerjalid nagu ehituspraht ja kaevejäägid leiavad järjest rohkem kasutust, samuti on lubatud tööstuslike jäätmete nagu [[räbu]] ja [[tuhk]] kasutamine.
 
Osakeste suurusjaotus betoonis määrab, kui palju sideainet ehk [[Tsement|tsementliimi]] vajatakse. Sarnaste mõõtmetega agregaat vajab palju sideainet, kuna vahed osakeste vahel on suured. Vahede täitmiseks kasutatakse peenemaid fraktsioone, kuna see on odavam kui tsement. <ref>[http://www.engr.psu.edu/ce/courses/ce584/concrete/library/materials/Aggregate/Aggregatesmain.htm The Effect of Aggregate Properties on Concrete]. ''engr.psu.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref> Täitematerjal on alati tugevam kui sideaine ning seega ei mõju selle lisamine betooni tugevusele negatiivselt.
 
Betooni vibratsioonilisel tihendamisel toimuv osakeste ümberpaiknemine tekitab betoonis ebahomogeensust. See võib tekitada detailides [[Gradient|tugevusgradiendi]].<ref>Veretennykov, Vitaliy I. Yugov, Anatoliy M. Dolmatov, Andriy O. Bulavytskyi, Maksym S. Kukharev, Dmytro I. Bulavytskyi, Artem S. [http://ascelibrary.org/doi/abs/10.1061/41002%28328%2917 Concrete Inhomogeneity of Vertical Cast-in-Place Elements in Skeleton-Type Buildings]. ''ascelibrary.org''. ''AEI 2008: Building Integration Solutions''. ISBN 978-0-7844-1002-8. Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
Dekoratiivsete omaduste parandamiseks lisatakse mõnikord betooni pinnale jõekive, purustatud klaasi või [[Kvartsiit|kvartsiiti]]. Selline pind paljastab rohkem täitematerjali ja jätab ebatavalise robustse viimistluse.<ref>[http://www.uniquepaving.com.au/exposed-aggregate-concrete Exposed Aggregate Concrete]. ''uniquepaving.com.au.'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
=== Armatuur ===
Betoon peab hästi survele vastu, sest täitematerjalid aitavad efektiivselt survekoormuse laiali jaotada. Seevastu on tõmbepinge korral betoon võrdlemisi nõrk, kuna siis hoiab kogu struktuuri koos ainult tsement. Tõmbetugevuse parandamiseks lisatakse betooni [[Sarrus|teras- või klaaskiudarmatuur]], mis on vastupidav tõmbele ja võimaldab teha betoonist palju keerulisemaid konstruktsioone.
 
=== Keemilised lisandid ===
Keemilised lisandid on ained, mida lisatakse betoonile, et parandada selle omadusi. Need ained on pulbrilisel või vedelal kujul. Tavalises kasutuses on nende doseering väike ehk alla 5% tsemendi massist. Keemilised lisandid viiakse betooni valmistamise ajal.
 
Tavalised lisandid:
* [[Katalüsaator|Kiirendid]] tõstavad betooni hüdratatsiooni kiirust. Tüüpilised kiirendid on CaCl<sub>2</sub>, Ca(NO<sub>3</sub>)<sub>2</sub> ja NaNO<sub>3</sub>. Kuna kloriidide kasutamine põhjustab sarrusterase [[Korrosioon|korrosiooni]], siis on nende kasutamine osades riikides keelatud. Kiirendid on kasulikud külma ilma korral, et vältida nii toore betooni läbikülmumist kui ka lühendada ooteaega enne lahtirakestamist.
 
* Aeglustid pidurdavad hüdratatsiooni ja tardumist ning võimaldavad teha suuri keerulisi valusid, kus vahepealne tardumine on mittesoovitav. Tavalised polüoolsed aeglustid on näiteks suhkur, sahharoos, sidrunhape ja viinhape.
 
* Õhumanustajad seovad värskesse betooni mikropoorset õhku, mis on vajalik betooni sulamis-külmumistsüklite arvu suurendamiseks. Õhupoorid võimaldavad betoonis oleval veel ja niiskusel jäätuda ilma betooni [[Struktuur|struktuuri]] oluliselt kahjustamata. Õhusisalduse suurenemine 1% võrra aga vähendab betooni survetugevust 5%, mistõttu tuleb seda lisandit väga täpselt doseerida.
 
* Plastifikaatorid parandavad betooni töödeldavust ehk vormitavust ning voolavust. Tavaline plastifikaator on [[lignosulfonaat]]. Plastifikaatoreid saab kasutada veesisalduse vähendamiseks, mis omakorda vähendab betooni [[Vesitsementtegur|vesitsementetegurit]] ja suurendab survetugevust.
 
* Pigmendid võimaldavad toonida valmisbetooni. Neid kasutatakse esteetilistel põhjustel.
 
* Korrosiooni inhibiitoreid kasutatakse betoonis oleva terase roostetamise vähendamiseks.
 
* Pumpamise abiained stabiliseerivad värsket betooni ja muudavad selle hõlpsamini pumbatavaks. Kasutatakse, kui on vaja muuta betoon masinpumbatavaks.<ref>[http://www.cement.org/cement-concrete-basics/concrete-materials/chemical-admixtures Chemical Admixtures]. ''cement.org'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref><ref>[http://www.ce.memphis.edu/1101/notes/concrete/PCA_manual/Chap06.pdf Admixtures for Concrete]. ''ce.memphis.edu'' Viimati vaadatud 31.10.2016</ref>
 
== Betooni tootmine ==
Betooni valmistamiseks tuleb segada kokku vesi, tsement, täitematejalid ja lisaained. Valmistamine on ajatundlik protsess, kuna vee lisamisel algab kohe tsemendi kivinemisreaktsioon. Kui segu on valmis, tuleb see kiirelt valada vormidesse. Moodne betoonivalmistamine toimub harilikult suures tööstuslikus betoonivabrikus.
 
Vabriku segisti võib segada kokku ainult kuivad materjalid ilma veeta või lisada kohe ka vee. Kuiva materjali saab vedada kaugemale objektile enne, kui see tarduma hakkab, samas on vabrikus võimalik vett täpsemalt doseerida ja hoida ühtlasemat betooni kvaliteeti. Märg kaubabetoon tuleb ehitusobjektile vedada vastava betooniveokiga, millel olev segisti segab segu pidevalt läbi, et vältida tardumist. Sellest hoolimata ei saa juba veega segatud betooni väga kaugele vedada.
 
Betooni valmistatakse ka eelvalatud betoonelementide vabrikutes kohapeal tarbimiseks. Nendes on kasutusel sarnased segistisüsteemid kui kaubabetoonivabrikutes, kuid valmistatav betoon valatakse vormi segisti vahetus läheduses.
 
== Betooni liigitamine ==
[[Pilt:Cementmosaik plattor.jpg|alt=Põrandaplaadid|pisi|''Terrazzo-''stiilis ehk lihvitud betoonist põrandaplaadid.]]
Eristatakse anorgaanilist betooni ([[tsementbetoon]], [[kipsbetoon]], [[silikaatbetoon]], [[kuumuskindel betoon]]) ja orgaanilise sideainega betooni ([[asfaltbetoon]], [[polümeerbetoon]])<ref name="Tehnikaleksikon" />.
 
[[Tihedus]]e järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:
* [[raskebetoon]] kuivtihedusega üle 2600 kg/m³;
* normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³;
* [[kergbetoon]] kuivtihedusega alla 2000 kg/m³.<ref>EVS-EN 206-1 "BETOON Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus"</ref>.
 
Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:
*[[üliraske betoon]] (tihedusega üle 2500 kg/m³);
*raskbetoon (tihedusega 1800–2500 kg/m³);
*kergbetoon (tihedusega 500–1800 kg/m³);
*[[ülikergbetoon]] (tihedusega alla 500 kg/m³).<ref name="Tehnikaleksikon" />.
 
Betooni tähtsaim omadus on [[tugevus]], mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ära betooni [[survetugevus]]e ja [[tõmbetugevus]]e [[telgtõmme|telgtõmbe]] või [[paine|painde]] korral.<ref name=Tehnikaleksikon/>
 
==Vaata ka==
47. rida ⟶ 149. rida:
[[Kategooria:Materjalid]]
[[Kategooria:Ehitusmaterjalid]]
[[Kategooria:Betoon]]
[[Kategooria:Ehitus]]
[[Kategooria:Insenerid]]
[[Kategooria:Tsement]]
__SISUKORDEES__