Immigrant: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
70. rida:
[[19. sajand]]i teisel poolel ja [[20. sajand]]i alguses rändasid eestlased põllumaa otsinguil [[Lõuna-Siber]]isse, [[Kaukaasia]]sse, [[Krimm]]i ja [[Peipsi]] taha.
[[1918]]. aastal alanud [[Punane terror|Punase terrori]] eest põgeneti [[Nõukogude Venemaa]]lt Eestisse. [[1920]]. aastal sõlmitud [[Tartu rahuleping]]u järgselt toimus [[opteerumine]] Eestisse.
[[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal ja järel toimusid ränded itta ja läände [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] okupatsioonide ajal: Nõukogude ja Saksa vägede sissetung (vastavalt [[1940]]. ja [[1941]]. aastal), [[baltisakslane|baltisakslaste]] [[Umsiedlung|ümberasumine]] Saksamaale [[1939]]., 1940. ja 19401941. aastal, Nõukogude võimule lojaalsete inimeste evakueerimine Nõukogude Liidu tagalasse ning [[Punaarmee]]sse sundmobiliseeritud eestlaste äraviimine Eestist ja [[juuniküüditamine]] 1941. aastal, Euroopa [[juudid|juutide]] paigutamine okupeeritud Eesti alal loodud SaksaSaksamaa [[koonduslaager|koonduslaagritesse]], [[Suur põgenemine]] [[1944]]. aastal, [[märtsiküüditamine]] [[1949]]. aastal.
1944. aastast kuni [[1990. aastad|1990. aastateni]] toimus sisseränne Nõukogude Liidu aladelt rahvaste segamise ja [[sovetiseerimine|sovetiseerimise]] eesmärgil.
1990. aastatel algas tagasiränne endise Nõukogude Liidu aladele, [[2010. aastad|2010. aastatel]] väljaränne läände parema elu otsinguil.