Otto I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
13. rida:
Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
925. aastal oli [[Lotringi hertsogkond|Lotharingia]] valinud Ida-Frangi kuninga [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]]. Aastal 930 premeeriti Giselberti otsust ja ta abiellus Heinrichi tütre Gerbergaga. Heinrichi surmaga aastal 936 püüdis Giselbert vahetada Lotharingia truudust läänefrankidele, kuna Lääne-Frangi kuningas [[Rodolphe (Prantsusmaa)|Rodolphe]] oli nõrk ja sekkus vähem aristokraatide asjadesse. Aastal 939 tungis Otto I [[Lotringi hertsogkond|Lotharingiasse]] ja alistas [[Giselbert, Lotringi hertsog|Giselbert]]i [[Andernachi lahing]]us. Lotharingia hertsogid olid seejärel [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] nimetatud. Aastal 953 nimetas Otto I oma venna [[Brun Suur]]e [[Lotringi hertsog]]iks. Aastal 959 jagas Brun [[hertsogkond|hertsogkonna]] [[Ülem-Lotring|Ülem-]] ja [[Alam-Lotring]]iks, mis muutus jäävaks pärast tema surma aastal 965. Ülem hertsogkond oli [[Rein]]i jõge pidi kaugemal "üleval", see tähendab, et oli sisemaal ja lõuna pool.
Paavst (946–955) [[Agapetus II]] andis Otto I-le privileege, mille alusel võis kuningas rajada peapiiskopkondi ja [[piiskopkond]]i ning määrata nende piire oma äranägemise järgi. Agapetus II laiendas [[2. jaanuar]]il 948 [[Bremeni peapiiskopkond|Hamburg-Bremeni peapiiskop]]i [[jurisdiktsioon]]i [[Taani]], [[Norra]] ja [[Rootsi]] üle ja andis Otto I rajatud [[Magdeburg]]i kloostri juhile [[metropoliit|metropoliidi]] volitused.
| |||