Keeletüpoloogia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
→‎Ajalooline keeletüpoloogia: Parandatud kirjaviga
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
 
23. rida:
 
==Ajalooline keeletüpoloogia==
19. sajandil esitati hüpotees, et keele tüüp pole muutumatu, vadvaid keeled arenevad ühelt tüübilt teisele. Enamikus keeltes on mitme keeletüübi jooni ning keeled on pidevas muutumises. Keelte muutumine huvitab ka tüpolooge, püütakse uurida nende üleminekut ühelt tüübilt teisele ning üleminekute endi tüüpe. Algul arvati, et areng toimub ainult suunal isoleeriv – aglutineeriv – flekteeriv keeletüüp. Hiljem on leitud, et flekteeriv keel hakkab uuesti isoleeriva tüübi poole arenema. Selline arenguring pole aga kindlasti absoluutne ja ühesuunaline, võimalikud on tagasilöögid ja vastupidine areng. Viimastele võib kaasa aidata [[keelekorraldus]], mis juurutab selguse taotlemiseks mõnikord eelmise arenguetapi vorme. Peamiseks ringse arengu põhjustajaks on [[grammatiseerumine]] – iseseisvate sõnade muutumine abisõnadeks, abisõnade muutumine sõnaosadeks (grammatilisteks morfeemideks – liideteks, tunnusteks, lõppudeks), sõnaosade kokkusulamine tüvega.<ref name="Erelt"/>
 
Ka lauseehituse muutumisest keeltes võib leida korrapärasid. Näiteks paljudes indoeuroopa ja läänemeresoome keeltes on SOV-sõnajärg muutunud SVO-järjeks.<ref name="Erelt"/>