Kasutaja:Karl2707/Interferomeetria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Asendasin pildi. |
Trükivigade parandamine. |
||
22. rida:
Nimetatud seosed toimivad muutmata kujul ainult sama [[Murdumisnäitaja|murdumisnäitajaga]] keskkondades. Selleks, et lihtsustada tegutsemist eri murdumisnäitajatega keskkondade korral, kasutatakse mõistet optiline teepikkus. Tegemist on geomeetrilise teepikkuse ja murdumisnäitaja korrutisega.
<math>I = \frac{1}{2} v \epsilon \epsilon_0 E_o^2</math>,
kus <math display="inline">\epsilon_0</math> on [[Elektriline konstant|elektriline konstant,]] <math display="inline">\epsilon</math> keskkonna [[dielektriline läbitavus]], <math display="inline">v</math> valguse [[faasikiirus]] ja <math>E_0</math> valguse elektrivälja tugevuse amplituudväärtus. Kiiritustihedus on keskmine energia, mis läbib ühikulise suurusega pinda ühes ajaühikus. <ref>"[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/prax/INTERFERENTS_March2014.pdf Interferents]" Matti Laan, Hans Korge, Peeter Paris 2008 kasutatud 3. november 2016</ref>
[[Pilt: MIchelsoni interferomeetri näitel on interferomeetria tööpõhimõte järgnev. Valgusallikast tulnud valguskiir jaotatakse kiirejagaja ( [[Pilt:Michelsoni interferomeetri interferentspildid.svg|pisi|Samakalde ja -paksuse interferentspildid]]
Interferomeetrite korral tuleb eristada kahte tüüpi interferentspilti. Samakalderibad on kontsentrilised rõngad, mis on lokaliseeritud lõpmatused. Pildil vahelduvad heledad ja tumedad rõngad. Michelsoni interferomeetri korral on mõlemad peeglid langeva valguskiirega risti. Interferentspilt tekib [[Optiline teepikkus|optiliste teepikkuste]] erinevusest. Pildil on näha rõngaid, kuna keskmest eemale liikudes suureneb nurk optilise telje ning asukoha vahel, mis omakorda toob kaasa teepikkuse suurenemise.
40. rida ⟶ 42. rida:
=== Lainefrondi või amplituudi jagamine ===
Lainefrondi jagamise korral jagatakse punktvalgusallikast või kitsast pilust lähtuv laine. Mõlemad lainefrondi osad liiguvad mööda eri trajektoore. Pärast kombineeritakse need uuesti, et saada
[[Pilt:Youngi kaks pilu ja lloydi peegel.png|pisi|Näited lainefrondi jagamise interferomeetritest. Vasakul on Youngi kahe pilu katse ning vasakul Lloydi peegel. Keskel on näha valge valgusega ning naatriumlambi interferentspilte.]]
[[Youngi katse|Youngi interferentsi katse]]<nowiki/> oli määrava tähtusega valguse kui laine teooria tunnustamisel. Seda katset on tänapäevaks korraldatud lisaks valguslainetele ka üksikute [[Footon|footonitega]], [[Elektron|elektronidega]] ning osakestega, mis on piisavalt suured [[Elektronmikroskoop|elektronmikroskoobiga]] vaatlemiseks. Tulemusena saadakse teooriaga ennustatud jaotus, mis annab lainele [[Tõenäosus|tõenäosuse]] tähenduse.
51. rida ⟶ 53. rida:
=== Füüsika ===
Interferomeetrial on oluline osa [[füüsika]] arengus. Üks tuntumaid eksperimente on 1887. aasta [[Michelsoni-Morley eksperiment|
Interferomeetrites kasutatakse ära [[De Broglie lained|osakeste-laine duaalsust]]. Mikroskoopilistel osakestel on laine omadused, mis interferomeetrites käituvad nagu valguslained. Esimesena võeti kasutusele elektroninterferomeetrid. Hiljem võeti kasutusele neutroneid, aatomeid ning molekule kasutavad interferomeetrid.
57. rida ⟶ 59. rida:
Neutroninterferomeetriaga on uuritud elementaarosakeste käitumist [[Gravitatsioon|gravitatsioonijõudude]] mõjuväljas. Lisaks on demonstreeritud [[Fermionid|fermionite]] käitumist ning [[Pauli printsiip|Pauli printsiibi]] kehtivust.
Laborites on saavutatud piisavalt suur täpsus, et
=== Astronoomia ===
Michelsoni interferomeeter mängis olulist rolli gravitatsioonilainete avastamisel. Laserinterferomeetria gravitatatsioonilainete observatooriumis (LIGO)
[[Pilt:USA.NM.VeryLargeArray.02.jpg|pisi|Astronoomiline interferomeetria]]
Astronoomias kasutatakse interferomeetrilisi põhimõtteid, et liita kokku mitme väikese teleskoobi pilt. Nõnda saadakse pilt, mis on võrdeline suure teleskoobi omaga. Väikeste ja lihtsate teleskoopide kogumaksumus on väiksem kui ühe suure
Aja jooksul on tulnud lahendada mitmeid tehnilisi probleeme. Tulenevalt valguse lühikesest lainepikkusest peavad kõik mehaanilised konstruktsioonid olema väga stabiilsed. Lisaks on vaja suure tundlikuse ning väikese müratasemega detektoreid. Raskustest hoolimata on kasutuses umbes 12 astronoomilist interferomeetrit, täpsusega kümnendik millikaaresekundit.
69. rida ⟶ 71. rida:
Optiline interferomeetria võimaldab [[Bioloogia|bioloogias]] ning meditsiinis mõõta suure tundlikkusega biomolekule, raku[[Organell|organelle]], [[Rakk|rakke]] ja [[Kude|kudesid]]. Mitmed biosensorid toetuvad interferomeetriale. Otsene kokkupuude elektromagnetlainetega [[Polarisatsioon|polariseerib]] molekulid, kaotades vajaduse [[Fluorestsents|fluoroseeruvate]] markerite jaoks.
Koherentsi tomograafia on meetod, mida kasutatakse meditsiinilistes uuringutes kudede mikrostruktuuri uurimiseks. Meetodi aluseks on Michelsoni interferomeeter. Üks interferomeetri õlgadest on
== Viited ==
| |||