Süsinik: erinevus redaktsioonide vahel

[[Fullereen]]id on ainult süsinikust koosnevad individuaalsed mitmetahulised molekulid. Kinniste keradena eristuvad nad teistest süsiniku allotroopidest, sest neid ei saa vaadelda lõputute süsteemidena nagu teemanti, grafiiti või grafeeni. C₆₀ struktuur (ikosaeedriline rotatsiooni- ja peegelsümmeetriaga) sisaldab kahte eri tüüpi C-C sidemeid: lühemaid sidemeid (kaksiksidemed), mis on kuusnurga ühisteks servadeks (6-6 sidemed) ja pikemaid sidemed (üksiksidemed), mis tekivad kuusnurkade ja viisnurkade segunemisel (6-5 sidemed). C₆₀ ja C₇₀ fullereenides on enamus sidemetest 6-6 sidemed <ref>N. F. Goldshleger, „Fullerenes and fullerene-based materials in catalysis,“ Chem. Phys. 9:3, 255–280 (2001).</ref>. Fullereeni molekul on suurusjärgus 0,5 nm (C₃₆) kuni 1,2 nm (C₁₇₆) <ref>A. Goel et al., „Size analysis of single fullerene molecules by electron microscopy,“ Carbon 42, 1907–1915 (2004).</ref>.

 

=== Orgaanilised ühendid ===

{{Vaata|Orgaanilised ühendid}}

 

Looduses leidub ka [[radioaktiivne isotoop|radioaktiivset isotoopi]] [[süsinik-14]], mille massiarv on 14 ja [[poolestusaeg]] 5700 aastat. Süsinik-14 tekib [[kosmiline kiirgus|kosmilise kiirguse]] toimel õhu[[lämmastik]]ust. Seda kasutatakse [[radiosüsinikumeetod]]il bioloogilist päritolu esemete vanuse määramiseks.

 

==Vaata ka==