Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 121 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
 
Keskajal olid [[Põhjameri|Põhjamere]] ääres asetsevad Madalmaad, [[Calais]]'st ülespoole [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa]] erinevate [[vürstiriik]]ide ja [[piiskopkond]]ade osa (''Ost-Fryslan'') ning kuulus [[Brabanti hertsogkond|Brabanti]] ja [[Burgundia]] hertsogi ja [[Saksa Rahva Püha Rooma Riik|Saksa Rahva Püha Rooma Riigi]] valduste hulka.
{{Vaata|Hollandi krahvkond}}'', [[Zeelandi krahvkond]], [[Friisimaa]], [[Brabanti hertsogkond]]''
 
==Burgundia Madalmaad==
[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il omandasid [[Burgundia hertsog]]id [[Philippe Julge]] ja [[Charles Südi]] abielude kaudu [[Flandria]] (Belgia) ja [[Holland]]i ([[Burgundia Madalmaad]]). Osa (kuid mitte kõik) nendest territooriumidest pärisid aastal 1384 pärast [[Flandria krahv]]i [[Louis II (Flandria krahv)|Louis II]] surma [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsogid, Prantsuse kuningliku [[Valois'd|Valois dünastia]] noorem haru [[Valois-Burgundia dünastia]]. Louis' pärijanna, Flandria krahvinna [[Marguerite III, Flandria krahvinna|Marguerite III]] abiellus aastal 1369 [[Philippe Julge]]ga, kuningas [[Jean II (Prantsusmaa)|Jean II]] noorema poja ja esimese Valois Burgundia hertsogiga [[Dijon]]is, kes seega päris [[Flandria krahvkond|Flandria krahvkonna]]. Flaami krahvlik [[Dampierre dünastia]] oli Prantsuse [[vasall]], kes haldas territooriumi ümber jõukate linnade [[Brugge]] ja [[Gent]]i, kuid ka külgnevaid maid endises [[Alam-Lotring]]is [[Schelde]] jõest idas ("Keiserlik Flandria"), sealhulgas [[Mechelen]]i eksklaavi, mis oli Saksa-Rooma riigi lään, ja lisaks naabruses asuvat Prantsuse [[Artois krahvkond]]a. Koos nendega algas Burgundia valitsemise ajastu Madalmaades.
 
53 437

muudatust