Garlieb Merkel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
asendasin sõna "pamflett", mis eesti keeles tähendab naeruvääristavat päevakajalist kirjutist, sõnaga "brošüür", ja mõned sidekriipsud kuni-kriipsega.
2. rida:
'''Garlieb Helwig Merkel''' ([[31. oktoober]] [[1769]], [[Lēdurga]], [[Läti]] – [[9. mai]] [[1850]], [[Riia]]) oli [[valgustusaeg]]ne [[baltisakslased|baltisaksa]] [[kirjanik]] ja ühiskonnategelane, varane [[estofiil]] ja [[letofiil]].
 
Merkel sündis külakirikuõpetaja perre [[Liivimaa]]l külakirikuõpetaja peres. 17. eluaastast töötas ta koduõpetajana paremates perekondades.
 
1790. aastal liitus ta Riia intellektuaalide seltskonnaga. Sealsete ideede mõjul avaldas Merkel 1796. aastal raamatu "Die Letten" ("Lätlased", täispealkirjaga: "Die Letten vorzüglich in Liefland am Ende des philosophischen Jahrhunderts, Ein Beytrag zur Völker- und Menschenkunde"), mis kirjeldas talupoegade elu ja baltisaksa maaomanike jõhkrust äärmiselt süngelt ning kutsus Vene valitsust üles olukorda sekkuma ja [[lätlased|lätlaste]] elutingimusi parandama. Raamat pälvis Saksamaal arvestatava populaarsuse ning tõlgiti prantsuse, taani ja vene keelde. 1800. aastal avaldati algne saksakeelne versioon kordustrükis. 20. sajandil tõlgiti see lõpuks ka läti keelde.
 
Merkeli raamat põhjustas Liivimaa maaomanike seas vihatormi ning Merkel oli sunnitud minema pagulusse. Ta kolis algul [[Weimar]]isse ja 1800. aastal [[Berliin]]i, kus toimetas nädalakirja "Der Freimutige" (1803-1806) koos [[August von Kotzebue]]ga nädalakirja "Der Freimutige" (1803–1806).
 
Aastal 1802 ilmus Merkeli proosapoeem "[[Wannem Ymanta]] - Eine lettische Sage", mis on olnud üks eesti [[rahvuseepos]]e "[[Kalevipoeg (eepos)|Kalevipoeg]]" eeskuju ja eelkäija.<ref>[[August Annist]]. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg". Teine, täiendatud ja parandatud trükk. Toimetaja [[Ülo Tedre]]. [[Eesti Kirjandusmuuseum]], [[Eesti Keele Sihtasutus]], Tallinn 2005, 910 lk. ISBN 9985-79-103-7.</ref>
 
1816. aastal naasis Merkel Liivimaale. Ta avaldas raamatud "Minu kümme aastat Saksamaal" (1818) ning "Pilte ja karaktereid minu elust" (2 kd, 1839-18401839–1840). Samuti kirjutas ta [[pamflett|pamfletibrošüüri]] "Vabad lätlased ja eestlased" (1820), mis trükiti [[Leipzig]]is.
 
==Viited==