Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

'''Naftareostus Läänemeres''' muutus tõsiseks probleemiks seitsmekümnendate1970. aastate alguses, kui märgati merre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju mere keskkonnale. Linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit muutis munakoore hapraks, suur osa [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm [Viigerhüljes|viigerhüljestest]] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud. <ref>ELF (Eestimaa Looduse Fond) http://www.elfond.ee/en/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres, kasutatud 13.11.2016.</ref> Läänemere kaitse muutus aktuaalseks 20. sajandi alguses ning on seda tänaseni kasvava majandustegevuse tõttu ning selle põhjustatud survest merekeskkonnale. Iga aastaga suureneb Läänemere reostumise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud. <ref name=":0">[http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rist, D., (2015).] Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel. 5–15. </ref> Mereliikluse kasv ja naftavedude mahu suurenemine nii Läänemerel kui ka Soome lahe piirkonnas toovad kaasa suurõnnetuste toimumise tõenäosuse mitmekordse kasvu. Kuna Soome lahe puhul on tegemist eriti madala, [http://www.wikiwand.com/et/[Riimvesi |riimveelise]] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see eriti tundlik naftareostusele. <ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php, kasutatud 06.11.2016. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas. <ref name=":0" />

[[Läänemeri|Läänemere]] pindala on 373 000 km², koos Taani väinade ja [[:en:Kattegat|Kattegatiga]] 415 266 km². Läänemere maht on 21 721 km³, keskmine sügavus 52 m ning maksimaalne sügavus 459 m (Landsorti süvik). Vesi on selgepiiriliselt kihistunud, pinnakihid on madala soolsusega ning süvakihid suhteliselt suure soolsusega. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10‰ ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰).

Nafta on üks olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt [http://www.physic.ut.ee/materjalimaailm/Kirjed/Susinik.htm [Süsinik|süsinikust]] ja [http://www.taskutark.ee/m/vesinik-2/?auth=dGFza3V0YXJr [Vesinik|vesinikust]] koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib toornafta varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. Kaasajal toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast. <ref name=":2">Naftast ja nafta tarbimisest maailmas. http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html, kasutatud 06.11.2016. </ref>

[[Nafta|Toornafta]] peamiseks töötlemisvõtteks on [http://www.labochema.ee/products/distillation/ [destillatsioon]], mille saaduseks on umbes 15% [https://sites.google.com/site/terased/9-kuetused/9-1-bensiinid [Bensiin|bensiini]], 20% [https://sites.google.com/site/terased/9-kuetused/9-2-petrooleum [Petrooleum|petrooleumi]], samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% [[KütteõlidMasuut|masuuti]], mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja [[Bituumen|bituumeni]]<nowiki/>d]]. <ref name=":1" />

Esmane silmaga nähtav naftareostuse tagajärg on mere pinnale tekkivad õlilaigud, mis rannikualadele triivides need reostab. See omakorda suurendab ohtu ja võimalust kõikidele vees ja rannajoonel elavatele organismidele naftaga määrdunuks saada. Taimedele sattununa takistab see taimede [http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/loodusained/?METABOLISM [Metabolism|metabolismi]], mis võib hävitada taimestiku ning ahendada taimedest toituvate organismide elukeskkonda.

Kuid palju hullemaid tagajärgi põhjustab reostuse pikaajaline toime. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, erinevaid haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta kuulub [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/kantserogeenid [Kantserogeenid|kantserogeensete]] ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Seega ei pruugi reostuse kahjulik toime avalduda kohe, vaid alles järgmistel põlvkondadel erinevate patoloogiate näol.

Esmased vees toimuvad protsessid on  levimine, aurustumine, hajumine, [http://www.ut.ee/ARFA/tehnol/emulsioonid.pdf [Emulsioon|emulsiooni]] moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta [[Oksüdatsioon|oksüdeeruma]], settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt merekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda merevee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või [[Hoovus|hoovustega]] veekogu põhjas. Reostuse levimise suunda on keeruline ennustada, kuid tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid arvutusmudeleid selle ennustamiseks. <ref name=":1" />

Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. Seda seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis, rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk [http://www.helcom.fi/ [HELCOM]] leppena. HELCOM-i töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. <ref>ELF (Eestimaa Looduse Fond) http://elfond.ee/ru/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres, kasutatud 06.11.2016. </ref>

* märkimisväärne [http://www.taskutark.ee/m/lammastik/?auth=dGFza3V0YXJr [Lämmastik|lämmastiku]] sadenemise vähenemine atmosfääri;

* paremad õigusaktid, et hoida ära reostust Läänemere laevanduses, mida arendatakse koostöös Rahvusvahelise Mereorganisatsiooniga ([http://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Rahvusvaheline_Mereorganisatsioon[Rahvusvaheline Mereorganisatsioon|IMO]]);