Esimene maailmasõda: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 91.131.160.118 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kruusamägi. |
PResümee puudub |
||
185. rida:
[[1918]]. aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Mandri-Eesti, [[Pihkva]] ja osa Valgevenest. [[3. märts]]il allakirjutatud [[Brest-Litovski rahuleping|rahu]] kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. [[7. mai]]l sõlmis Rumeenia Keskriikidega [[Bukaresti rahu]]. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otsustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. Jätnud itta 40 teisejärgulist diviisi, koondas Saksa väejuhatus läänerindele 192 diviisi liitlaste 178 diviisi vastu. Samas moodustasid need sakslaste diviisid riigi viimase elavjõu reservi ning inglaste ja prantslaste olukord oli samaväärne. Vaid ameeriklased võisid koondada läänerindele veel sadu tuhandeid sõdureid. Seega üritas Saksa väejuhatus võita sõda enne, kui rindele saabuvad ameeriklased.<ref name="keegan"/>
[[21. märts]]ist [[17. juuli]]ni tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja viimase poole aasta jooksul oli Saksa armee suurus kahanenud 5,1 miljonilt 4,2 miljonile. Lisaks lahingutes hukkunutele langes [[gripp|gripi]] tõttu rivist välja ligi pool miljonit kurnatud ja nälgivat meest.
15. juulil alanud [[II Marnei lahing]]us läks algatus lõplikult Antandile (liitlasvägede ülemjuhataja F. Foch). 1. augustiks oli liitlasjõududele lisandunud 1,2 miljonit USA sõjaväelast. Alustanud [[8. august]]il Montdidieri-Amiensti lõigus vastupealetungi, purustas Briti vägi juba esimese päevaga 16 Saksa jalaväediviisi ([[Amiensi operatsioon]] 1918). Augusti lõpuks paisati sakslased tagasi kaitseliinini, kust nood märtsipealetungi alustasid.
| |||