Konstellatsioonid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
44. rida:
Siiski tekkisid alles [[20. sajand]]i keskpaigas lähenemised, mis vaatlesid perekonda süsteemina ja arvasid, et inimese mõistmiseks on oluline tema kontekst. Eriliselt tuleb ära märkida Palo Altos asuva Mental Research Institute'i tegevust, mis lähtus [[Gregory Bateson]]i ideedest ning kus [[John Weakland]], [[Don Jackson]], [[Paul Watzlawick]] jt arendasid välja mõjuka kommunikatsiooniteooria. Ära märkida tuleb kindlasti [[Jay Haley]] ja [[Virginia Satir]]i nimed. Konstellatsioonides kasutusel oleva "lojaalsuse" idee algne kuju oli [[Ivan Boszormenyi-Nagy]] kontekstuaalteraapias.
 
Prantslastest tegeles põlvkondi läbivate korduvate saatuste teemaga [[AnnAnne Ancelin Schützenberger]], kes kasutas töövahenditena palju nii [[genogramm]]e kui [[psühhodraama]]t.
 
Psühhodraama, pere rekonstruktsiooni jmt viis uuele tasemele arvatavasti Saksa psühhiaater [[Thea Schönfelder]], kes hakkas assistente (esindajaid) paigutama vähese eelinformatsiooniga, ilma eelnevalt rolle harjutamata või treenimata.
 
[[File:Bert_Hellinger.jpg|pisi|Bert Hellinger]]
 
===Bert Hellingeri panus===
Raamatus "Kaht liiki õnn" (''Zweierlei Glück'', ingl k ''Love's Hidden Symmetry'') märgib Hellinger, et tema tööd mõjutasid järgmised sündmused: