Rhône: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu
25. rida:
[[Keskjooks]]ul voolab Rhône kuristikke pidi läbi [[Juura mäed|Juura mägede]], olles piiriks põhja jääva Juura ja lõunasse jääva [[Savoie]] vahel. Alguses voolab ta edelasse, [[Bellegarde-sur-Valsenne]]'is pöördub lõunasse, pärast möödumist [[Bourget' järv]]est edelasse, siis järsult loodesse ja enne parempoolse lisajõe [[Aini jõgi|Aini]] suuet läände. Rhône läbib [[Villeurbanne]]'i ja ühineb [[Lyon]]is oma suurima parempoolse lisajõe [[Saône]]'iga. <ref name=SMA/>
 
Tere 8.a
Lyonis muudab Rhône voolusuunda ja suundub lõunasse. Laiad nõod vahelduvad kuristikega, mis on siiski võrdlemisi laiad. Rhône möödub [[Vienne]]'ist, [[Roussillon]]ist ja [[Tournon-sur-Rhône]]'ist, siis suubub temasse vasakult [[Isére]] ja jõgi jõuab [[Valence]]'i. Järgmisena suubub Rhône'i paremalt [[Eyrieux]] ja vasakult [[Drôme]], mille suudme lähedal asub [[Livron-sur-Drôme]]. Jõgi möödub [[Montélimar]]ist, [[Le Tell]]ist, [[Pierrelatte]]'ist ja [[Bourg-Saint-Andéol]]ist. Siiamaale oli Rhône voolanud [[Rhône-Alpes]]i provintsis, kuid seal ületab ta provintsi piiri ja kuni suudmeni kulgeb jõge mööda idapoolse provintsi [[Provence-Alpes-Côte d'Azur]]i ja läänepoolse provintsi [[Languedoc-Roussillon]]i piir (Roussillon ise jääb provintsist väljapoole). Siis möödub jõgi [[Pont-Saint-Esprit]]'st, kus temasse suubub paremalt [[Ardèche'i jõgi]]. Seejärel suubub Rhône'i vasakult [[Avgues]], mille suudme lähedal asub [[Orange (Vaucluse)|Orange]]. [[Avignon]]is suubub temasse vasakult [[Durance]] ja sealt algab juba suudmeala. Jõkke suubub paremalt [[Gard]] ning Rhône ise suubub pärast [[Beaucaire]]'i, [[Tarascon]]i ja [[Arles]]'i läbimist [[Vahemeri|Vahemerre]], moodustades [[delta]]. <ref name=SMA/>
 
Rhône pole Prantsusmaa pikim jõgi, küll aga kõige veerohkem. Tema keskmine vooluhulk suudmes on 1800 m³/s, mis on 48. kohal maailmas. Rängad [[vihm]]ad ja kevadine lumesulavesi võivad vooluhulka veelgi suurendada, näiteks [[1994]]. aasta jaanuaris mõõdeti jõe vooluhulgaks 11 000 m³/s. Genfi järve suubumisel on jõe vooluhulk 570 m³/s.