Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kliivapuu (arutelu | kaastöö)
Kliivapuu (arutelu | kaastöö)
1. rida:
[[Pilt:Naftalaik.png|pisi|Veest raskem nafta jäises meres]]
'''Naftareostus Läänemeres''' muutus tõsiseks probleemiks seitsmekümnendate aastate alguses, kui märgati merre kogunenud saasteainete silmnähtavat mõju mere keskkonnale. Linnud tallasid pesades katki oma munad, sest reostunud toit muutis munakoore hapraks, suur osa [http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/PUSHIS2.htm viigerhüljestest] olid keskkonnamürkide organismi akumuleerumise tõttu poegimisvõimetud. <ref>ELF (Eestimaa Looduse Fond) http://www.elfond.ee/en/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres, kasutatud 13.11.2016.</ref> Läänemere kaitse muutus aktuaalseks 20. sajandi alguses ning on seda tänaseni kasvava majandustegevuse tõttu ning selle põhjustatud survest merekeskkonnale. Iga aastaga suureneb Läänemere reostumise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud. <ref name=":0">[http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rist, D., (2015).] Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel. 5–15. </ref> Mereliikluse kasv ja naftavedude mahu suurenemine nii Läänemerel kui ka Soome lahe piirkonnas toovad kaasa suurõnnetuste toimumise tõenäosuse mitmekordse kasvu. Kuna Soome lahe puhul on tegemist eriti madala, [http://www.wikiwand.com/et/Riimvesi riimveelise] ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see eriti tundlik naftareostusele. <ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php, kasutatud 06.11.2016. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas. <ref name=":0" />