Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
[[Pilt:Hans_Burgkmair_d._Ä._005.jpg|thumb|Friedrich III]]
 
'''Friedrich III''' ([[21. september]] [[1415]] [[Innsbruck]] – [[19. august]] [[1493]] [[Linz]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser|keiser]] [[1452]]–1493. Ta oli [[Steiermargi hertsogkond|Steiermargi]] [[Steiermargi hertsog|hertsog]] ('''Friedrich V''') [[1424]]-1493, kogu [[Austria hertsogkond|Austria]] (peale [[Tirooli krahvkond|Tirool]]i) valitseja [[1457]]–1493 ja [[Saksa kuningas]] ('''Friedrich IV''') [[1440]]–[[1486]]. Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti [[Rooma]]s.
 
Tema isa oli Steiermargi hertsog [[Ernst Raudne]] ja ema [[Masoovia Cymburgis]].
 
Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti [[Rooma]]s.
 
Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased [[Graz]]i piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ning kannatlik, kuid mis kõige tähtsam, tolle aja kohta äärmiselt pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks [[Ungari]] [[Ungari kuningas|kuningas]] [[Mátyás I]] Corvin) üle elada.
 
[[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg|pisi|left|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]]
[[1439]]. aastal kui [[Albrecht II (Saksa kuningas)|Albrecht II]] ootamatult suri kuulutati Friedrich Austria [[asevalitseja]]ks. Ta valitses [[regent|regendina]] ka Albrecht II-e poja [[Ladislaus Postumus]]e ning [[Tirooli hertsog]]i [[Sigismund (Tirool)|Sigismund]]i eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka [[Ungari kuningriik|Ungari kuningriigi]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] üle. [[1440]]. aastal valiti ta [[Saksa kuningriik|Saksa]] [[Saksa kuningas|kuningaks]] ja 19. märtsil [[1452]]. aastast kroonis [[Rooma paavst]] [[Nicolaus V]] ta[[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keisritekeiser|keisriks]] jaFriedrich SaksaIII. kuningateSee oli viimast korda ajaloos, kui loend|Saksa-Rooma keisriks]]keiser krooniti Roomas. Ent kui noor [[ertshertsog]] ja kahekordne kuningas [[Ladislaus Postumus]] ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus [[Habsburgide monarhia|Habsburgide ülemvõimu kehtestamine]] neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani [[1526]]).
 
1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki [[1463]]. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend [[Albrecht VI (Austria)|Albrecht VI]]. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Tirooli hertsog [[Sigismund (Tirooli hertsog)|Sigismund]], kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end [[Saksamaa]] poliitikast. Alles [[1490]] nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma.
54 381

muudatust