Redaktsioon: 27. oktoober 2014, kell 23:38 redigeeri Dexbot (arutelu \| kaastöö) 10 796 muudatust P Eemaldatud mall Link FA; keelelinkide äramärkimine nüüd Vikiandmetes ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 13. november 2016, kell 22:45 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 89 960 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:Hans_Burgkmair_d._Ä._005.jpg\|thumb\|Friedrich III]] [[Pilt:Pintoricchio 002a.jpg\|thumb\|Tulevane paavst [[Pius II]] tutvustab Friedrich III-le Portugali Leonoret]]▼ '''Friedrich III''' ([[21. september]] [[1415]] [[Innsbruck]] – [[19. august]] [[1493]] [[Linz]]) oli [[Habsburgid]]e soost [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser\|keiser]] [[1452]]–1493. Ta oli [[~~Steiermark~~Steiermargi hertsogkond\|Steiermargi]] [[Steiermargi hertsog\|hertsog]] ('''Friedrich V''') [[1424]]-1493, kogu [[Austria hertsogkond\|Austria]] (peale [[Tirooli krahvkond\|Tirool]]i) valitseja [[1457]]–1493 ja [[Saksa kuningas]] ('''Friedrich IV''') [[1440]]–[[1486]]. Tema isa oli Steiermargi hertsog [[Ernst Raudne]] ja ema [[Masoovia Cymburgis]]. Friedrich III oli viimane Saksa-Rooma keiser, kes krooniti [[Rooma]]s. 12. rida ⟶ 9. rida: Friedrich III on peetud saamatuks valitsejaks, kogu tema valitsusaja jooksul toimusid mässud, segadused ning ebasoodsad sõjad. Keiser oli pidevas rahahädas ning oli kohati isegi oma lossi sisuliselt vangistatud, kui ta vasallid ja sugulased [[Graz]]i piirasid. Kuid kõigile tagasilöökidele vaatamata õnnestus tal keisritiitel ikkagi säilitada ja tema valitsusaja lõpuks olid kõik Habsburgide alad taas ühendatud ühe valitseja võimu alla. Ta oli väga flegmaatiline, rahumeelne ning kannatlik, kuid mis kõige tähtsam, tolle aja kohta äärmiselt pikaealine, mis võimaldas tal mitu oma vastast (näiteks [[Ungari]] [[Ungari kuningas\|kuningas]] [[Mátyás I]] Corvin) üle elada. [[File:Deutschl&Oberitalien.1477.jpg\|pisi\|left\|Saksamaa ja [[Põhja-Itaalia]] alad 1477]] ~~Friedrichi tõus Austria isandaks algas~~ [[1439]],. aastal kui [[Albrecht II (Saksa kuningas)\|Albrecht II]] ootamatult suri jakuulutati Friedrich Austria [[asevalitseja]]ks ~~kuulutati~~. Ta valitses [[regent\|regendina]] ka Albrecht II-e poja [[Ladislaus Postumus]]e ning [[Tirooli hertsog]]i [[Sigismund (Tirool)\|Sigismund]]i eest ning põhimõtteliselt oli tal võim ka [[Ungari kuningriik\|Ungari kuningriigi]] ja [[Tšehhi kuningriik\|Böömimaa]] üle. [[1440]]. aastal valiti ta [[Saksa kuningriik\|Saksa]] [[Saksa kuningas\|kuningaks]] ja [[1452]]. aastast kroonis [[Rooma paavst]] [[Nicolaus V]] ta [[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend\|Saksa-Rooma keisriks]]. Ent kui noor [[ertshertsog]] ja kahekordne kuningas [[Ladislaus Postumus]] ootamatult suri, ei suutnud Friedrich oma nõudmisi Ungari ja Böömimaa troonidele läbi suruda ja nii lükkus Habsburgide ülemvõimu kehtestamine neis veel 70 aasta võrra edasi (aastani [[1526]]). Kuid 1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki [[1463]]. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend [[Albrecht VI (Austria)\|Albrecht VI]]. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Sigismund, kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end [[Saksamaa]] poliitikast. Alles [[1490]] nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma. 1457. aastast sai Friedrichist Austria valitseja, ehkki [[1463]]. aastani oli ta kaasvalitsejaks vend [[Albrecht VI (Austria)\|Albrecht VI]]. Tirooli valitses aga Friedrichi sugulane Tirooli hertsog [[Sigismund (Tirooli hertsog)\|Sigismund]], kes oli tema peale vihane, sest ta oli püüdnud Tirooli oma võimu alla saada, ning isoleeris end [[Saksamaa]] poliitikast. Alles [[1490]] nõustus Sigismund Tiroolist Friedrichi poja Maximiliani kasuks loobuma. Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas türklased Steiermarki laastasid ning Ungari viimane tugev kuningas Matyas Corvin [[1485]] [[Viin]]i vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani [[1490]]). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine.▼ ▲Keisri algatatud sõjad polnud enamasti edukad. Ta pidi nägema koguni seda, kuidas ~~türklased~~[[Osmanite riik\|osmanid]] Steiermarki laastasid ning [[Ungari kuningriik\|Ungari]] viimane tugev kuningas [[Matyas Corvin]] [[1485]] [[Viin]]i vallutas (see jäi ungarlase residentsiks kuni tema surmani [[1490]]). Ka tema alamad Steiermargis mässasid mitu korda Friedrichi vastu, mis tegi keisri veelgi süngemaks ja endassetõmbunumaks. Siiski suutis ta Steiermargis oma võimu säilitada ning oma pikaldase kindlameelsusega tagada ka Habsburgide valduste ühendamine. [[Pilt:Map of Hungary in 1490.png\|thumb\|left\|220px\|[[Ungari kuningriik\|Ungari]] kuninga Mátyás I vallutused läänes, 1490. aastaks]] ▲[[Pilt:Pintoricchio 002a.jpg\|thumb\|Tulevane paavst [[Pius II]] tutvustab Friedrich III-le Portugali Leonoret]] Keiser Friedrich elas 77-aastaseks ning oleks võib-olla valitsenud [[16. sajand]]inigi, kuid 1493 amputeeriti tal [[gangreen]]i tõttu jalg ning ehkki ta kosus sellest üllatavalt hästi, suri ta vaid paar kuud hiljem ootamatult. Kas selles oli põhisüü toonaste algeliste vahenditega läbi viidud operatsioonil, pole teada. ==Isiklikku== Friedrich III märgistas pea kõike endale kuuluvat [[monogramm]]iga [[AEIOU]]. Selle tõlgendus lühendina [[ladina keel\|ladinakeelsest]] lausest "''Austria est imperare orbi universo''" ("Austria saatuseks on valitseda maailma") on küsitav, sest Friedrich hakkas seda kasutama juba väga noorena, kui Austria oli jaotatud mitme Habsburgide liini vahel ja polnud tõenäoline, et maa võiks tõusta Euroopa tugevaimate riikide hulka. Seda ongi tõlgendatud ka muudel viisidel, kuid ikka ladinakeelse lühendina. 23. rida ⟶ 25. rida: Christopher ([[1454]]–[[1455]]) [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian]] ([[1459]]-[[1519]]), [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma]] [[Saksa-Rooma keiser\|keiser]] (1493–1519) [[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian I]] Helen ([[1460]]–[[1461]]) [[Kunigunde (Austria)\|Kunigunde]] ([[1465]]-[[1520]]) 29. rida ⟶ 31. rida: {{algus}} {{eelnev-järgnev\|eelnev=[[Albrecht II (Saksa kuningas)\|Albrecht II]]\|nimi=[[Saksa kuningas]]\|aeg=[[1440]]–[[1486]]\|järgnev=[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian I]]}} {{eelnev-järgnev 3-3-1\|eelnev1=[[Albrecht II (Saksa kuningas)\|Albrecht II]]\|nimi1=[[Saksa-Rooma keisrite ja Saksa kuningate loend\|Saksa-Rooma keiser]]\|aeg1=[[~~1440~~1452]]–[[1493]]\|järgnev=[[Maximilian I (Saksa-Rooma keiser)\|Maximilian I]]\|eelnev2=[[Ladislaus Postumus]]\|nimi2=[[Austria riigipeade loend\|Austria valitseja]]\|aeg2=[[1457]]–1493\|eelnev3=[[Ernst Raudne]]\|nimi3=[[Steiermargi hertsog]]\|aeg3=[[1424]]–1493}} {{lõpp}} 35. rida ⟶ 38. rida: [[Kategooria:Saksa-Rooma keisrid ja Saksa kuningad]] [[Kategooria:Austria monarhid]] [[Kategooria:Austria hertsogid]] [[Kategooria:Sündinud 1415]] [[Kategooria:Surnud 1493]]

Friedrich III (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel