Õhulaev: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün õhulaev, vt EKSS + Valimik sõjandustermineid |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Dirižaabliks''' ehk '''õhulaevaks''' nimetatakse [[Õhk|õhust]] kergemat [[Õhusõiduk|õhusõidukit]], mida on võimalik juhtida. See tähendab, et õhusõiduki liikumissuunda on võimalik kontrollida [[Mootor|mootorite]] või [[Aerodünaamika|aerodünaamiliste]] juhtimisseadmete abil, see eristab õhulaeva [[Kuumaõhupall|kuumaõhupallist]]. Enamasti on õhulaevad voolujoonelised, et neil oleks võimalik kergemini maaga paralleelselt läbi õhu liigelda. Voolujooneline kuju vähendab õhutakistust. Võõrsõna ''dirižaabel'' tuleb prantsuskeelsest sõnast ''dirigeable'', mis tähendab ’juhitav’. Esimene õhulaeva lend toimus [[1852]]. aastal. Tänapäevased õhulaevad võivad õhus hõljuda nädalaid.<ref name=":0">[http://www.eava.ee/opiobjektid/ebatraditsioonilised/1/hulaevad.html Eesti Lennuakadeemia - Õhulaevad, eava.ee]</ref><ref>[http://eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=diri%C5%BEaabel Võõrsõnade leksikon, eki.ee]</ref><ref name=":1">[http://www.space.com/16623-first-powered-airship.html The First Powered Airship | The Greatest Moments in Flight, Space.com]</ref>
==
On kolme sorti õhulaevu.<ref name=":0" />
=== Jäigad õhulaevad (''rigid'') ===
Nagu nimigi ütleb, on tegemist jäiga konstruktsiooniga õhulaevaga. Õhkutõusmiseks kasutatavat gaasi hoitakse konstruktsiooni sees mahutites.
=== Pooljäigad õhulaevad (''semi-rigid'') ===
Pooljäigad õhulaevad on üldiselt väiksemad kui jäigad õhulaevad. Konstruktsioon on vähendatud ühe kiiluni, mis ühendab saba ninaga. Sama kiilu küljes on ka kabiin ja mootorid.
=== Survestatud e pehmed õhulaevad (''blimp'', ''non-rigid'') ===
Tavaliselt kõige väiksemad õhulaevad. Neil puudub konstruktsioon, õhus hoidev gaas on pumbatud otse polüesterplastist või jäigemast riidest valmistatud kesta sisse. Rõhu langemisel kaotab pehme õhulaev kiiresti oma kuju ja juhitavuse.
== Ehitus ==
Õhulaeva peamisteks osadeks on õhukott ja [[Gondel (lennundus)|gondel]]. Õhukott sisaldab gaasi, mis tõstejõu mõjul tõstab ülejäänud õhulaeva maast lahti. Pehmetel õhulaevadel on tavaliselt ainult üks õhukott, kuid jäikadel õhulaevadel on neid tavaliselt kaks – üks õhulaeva nina- ja teine sabaosas. Õhukotti kaitseb selle ümber olev tugevam polüestrist materjal, mis on tihtipeale väiksem kui õhukott ise. See garanteerib, et õhukotis oleva gaasi [[rõhk]] surub kaitsvale ümbrisele, mitte õhukotile, mis ei ole nii tugevast materjalist. Õhukoti sees on omakorda veel väiksed õhupallid, mille rõhku saab piloot mõjutada ja niiviisi õhulaeva juhtida.
Gondel on ala, kus reisijad saavad olla ja kus meeskond toimetab. Gondlist juhitakse õhulaeva. Gondlit on võimalik kinnitada nii õhulaeva sisemise konstruktsiooni kui ka kaitsva välise ümbrise külge. Jäikade õhulaevade konstruktsioon on tavaliselt tehtud kergest metallist, näiteks alumiiniumist.
Õhulaeva nina peamine ülesanne on toime tulla tugevate rõhumuudatustega ning seetõttu on see tugevast materjalist, näiteks puidust. Lisaks on puidust nina külge võimalik kinnitada vardaid ja haake, mille abil saab õhulaeval aidata maanduda, juhtides seda nina külge kinnitatud köite abil.
Dirižaabli saba on tehtud gondliga sarnasest materjalist ning selle abil saab piloot suunata õhulaeva nina vajalikus suunas. Õhulaeva mootorid võivad olla kinnitatud nii gondli, kaitsva ümbrise kui ka konstruktsiooni külge.<ref>[http://www.encyclopedia.com/science-and-technology/technology/aviation-general/airships Airships facts, information, pictures, Encyclopedia.com]</ref>
== Ajalugu ==
=== Teooria ===
[[File:Flying boat.png|thumb|Francesco Lana de Terzi kirjeldatud lendav laev]]
[[Itaallased|Itaallasest]] matemaatika- ja füüsikaprofessor [[Francesco Lana de Terzi]] kirjeldas [[1670]]. aastal oma raamatus „Prodromo dell'Arte Maestra“ õhulaeva ideed. See oli esimene õhulaeva kavandav plaan, mis tugines tolleaegsetele [[Füüsikaline maailmapilt|füüsikalise maailmapildi]] arusaamadele ning matemaatilistele arvutustele. See nägi välja traditsioonilise [[Purjekas|purjelaeva]] moodi: puidust kere, mast ja puri. Lisaks olid laeva külge kinnitatud neli suurt vasest kera. Lana de Terzi tahtis vasekeradest õhku välja pumbata, et neis õhk neis hõreneks ning seeläbi ümbritsevast õhust kergemaks muutuks. Kui kerades on tekitatud piisavalt vaakumilähedane olukord, tõuseks õhulaev tõstejõu mõjul maast lahti. Tema plaanides oli ka vigu, näiteks ei sobiks puri õhulaeva juhtima ja vasest kerad vajuksid rõhuerinevuse tõttu enne tõstma hakkamist kokku. Sellest hoolimata oli professori plaan väga hästi läbimõeldud.<ref>[http://www.faculty.fairfield.edu/jmac/sj/scientists/lana.htm Francesco Lana-Terzi, S.J., faculty.fairfield.edu]</ref>
=== Õhkutõus ===
Esimene õhulend toimus prantslastest vendade [[Joseph-Michel Montgolfier|Joseph-Michel]] ja [[Jacques-Étienne Montgolfier|Jacques-Étienne Montgolfier’]] eestvedamisel 1783. aastal. Aasta varem olid vennad täheldanud, et soe õhk tõuseb üles ja kui seda püüda kergesse paberkotti, siis võib soe õhk paberkotti tõsta. Seda demonstreerisid vennad [[4. juuni|4. juunil]] [[1783]], läkitades õhupalli kümneks minutiks kilomeetri kõrgusele.. Esimesed õhust kergema õhusõiduki reisijad olid aga [[lammas]], [[part]] ja [[kukk]] sama aasta 19. septembril. Juba järgmisel kuul tõstis kuumaõhupall õhku ka inimese ''–'' esialgu küll nii, et õhusõiduk oli kinnitatud nööriga maa külge. Kuumaõhupall ei ole siiski õhulaev, kuna seda ei ole võimalik piloodil juhtida. Siiski oli see suur samm edasi, kuna ei olnud vaja vaakumit tekitada.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Montgolfier-brothers Joseph-Michel and Jacques-Etienne Montgolfier | French aviators, Britannica.com]</ref><ref>[http://www.space.com/16595-montgolfiers-first-balloon-flight.html First Hot-Air Balloon | The Greatest Moments in Flight, Space.com]</ref>
Varsti pärast vendade Montgolfier’de õnnestunud katseid kuumaõhupalliga konstrueeris [[Prantslased|prantslane]] [[Jean Baptiste Marie Meusnier]] kavandi õhulaeva väljatöötamiseks. Selleks pakkus ta välja horisontaaljoones voolujoonelisemat elliptilist kuju kuuma õhu hoidmiseks ning õhupalli täiendamist inimjõul töötavate propellerite ja tüüriga.<ref>[http://www.centennialofflight.net/essay/Dictionary/Meusnier/DI33.htm Jean Baptiste Marie Meusnier, Centennialofflight.net]</ref> [[1850]]. aastal demonstreeris prantslane [[Pierre Jullien]] enda ehitatud mudel-õhulaeva. See köitis prantslasest inseneri ja leiutajat [[Jules Henri Giffard|Jules Henri Giffard’d]], kes 1852. aastaks ehitas täismõõtmetes õhulaeva. Selle õhukott oli sigarikujuline, 44 meetrit pikk ja mahutas 3200 kuupmeetrit õhku. Lisaks ehitas Giffard õhulaevale veekeetja ja kolmehobujõulise aurumasina. Õhukotis olevat õhku ei olnud vaja kuumutada, kuna see oli täidetud vesinikuga.<ref name=":1" /><ref>[http://www.thehistoryforum.com/airships/henri_giffard/ Jules Henri Giffard's Airship, 1852, Thehistoryforum.com]</ref> Giffard’ õhulaev oli siiski väga raskesti kontrollitav nõrga mootori tõttu, kuid efektiivseid sisepõlemismootoreid alles arendati. Inseneri püüded oma õhulaevale suuremat mootorit ehitada nõudsid ka suuremat õhukotti. Need katsetused lõppesid põrumise ja kergete vigastustega.
Järgmine suurem edasiminek õhulaevade valdkonnas toimus 1884. aastal, mil valmis õhulaev [[La France]]. Prantsuse sõjaväe insenerikorpuse ohvitserid [[Charles Renard]] ja [[Arthur Constantin Krebs]] ehitasid õhulaeva, millega oli võimalik ka kerges tuules tagasi lähtepunkti jõuda. Nende dirižaabel liikus aurumootori asemel elektrimootori jõul, mida toideti patareidest. Kuigi õhulaeva lennuaeg oli seetõttu väga piiratud, näitasid ohvitserid vähemalt, et õhulaeva on võimalik korralikult juhtida: on vaid tarvis piisavalt kerget ja võimast mootorit. La France'i esimene lend toimus [[9. august|9. augustil]] [[1884]]. aastal.<ref>[http://www.blimpinfo.com/wp-content/uploads/2012/01/First-Fully-Controlled-Flight-of-an-Airship.pdf First Fully Controlled Flight of an Airship, Blimpinfo.com]</ref>
[[File:Santos-Dumont flight around the Eiffel Tower.jpg|thumb|Santos-Dumont lendab ümber Eiffeli torni]]
[[Brasiillased|Brasiillane]] [[Alberto Santos Dumont]] oli esimene, kes proovis sisepõlemismootoriga õhulaeva juhtida.<ref>[http://www.centennialofflight.net/essay/Lighter_than_air/Beginning_of_the_Dirigible/LTA6.htm The Beginnings of the Dirigible, Centennialofflight.net]</ref>18-aastaselt suundus ta [[Pariis|Pariisi]] õppima ja elama ning tundis huvi õhust kergemate õhusõidukite juhtimise vastu. [[19. oktoober|19. oktoobril]] [[1903]] sai Dumont'ist esimene inimene, kel kulus vähem kui kolmkümmend minutit, et Parc Saint Cloud’st startida, teha tiir ümber [[Eiffeli torn|Eiffeli torni]] ning tagasi lähtepunkti maanduda. Seda tegi ta oma kuuenda õhulaevaga Santos-Dumont Number 6. <ref>[http://www.smithsonianeducation.org/scitech/impacto/graphic/aviation/alberto.html Alberto Santos-Dumont, Brazil, Smithsonianeducation.org]</ref><ref>[http://www.wright-brothers.org/History_Wing/History_of_the_Airplane/Who_Was_First/Santos_Dumont/Santos_Dumont.htm Faster, Higher, Farther, Wright-brothers.org]</ref><ref>[http://www.centennialofflight.net/essay/Dictionary/Santos-Dumont/DI41.htm Alberto Santos-Dumont, Centennialofflight.net]</ref>
[[1863]]. aastal käis sakslane krahv [[Ferdinand von Zeppelin]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] ning sai lennata vaatluseks mõeldud õhulaeva pardal. [[1890]]. aastast, 52-aastaselt, pärast armeest vabanemist, pühendus Zeppelin jäiga õhukotiga õhulaeva loomisele. Sõjaväelasena tegi ta ettepaneku tema loodavaid õhusõidukeid ka sõjalisel otstarbel rakendada. Kuna dirižaablid olid kohmakad ja aeglased ning nende eluiga ei olnud just kuigi pikk, ei olnud [[Saksamaa|Saksa]] sõjaväeülemad Zeppelini ideedest väga vaimustuses. Õhulaevad leidsid siiski rakendust, aga liitlaste lennukid hävitasid õhulaevu kerge vaevaga.<ref>[https://www.britannica.com/biography/Ferdinand-Graf-von-Zeppelin Ferdinand, Graf von Zeppelin | German official, Britannica.com]</ref><ref>[http://www.airships.net/count-ferdinand-von-zeppelin Count Ferdinand von Zeppelin, Airships.net]</ref><ref>[http://www.firstworldwar.com/bio/zeppelin.htm Who's Who - Count Ferdinand von Zeppelin, Firstworldwar.com]</ref> Õhulaevu sõdades peaaegu ei kasutatud ning rohkem leidsid õhulaevad kasutust turunduses ja meelelahutuses.<ref>[http://www.airships.net/goodyear-blimp The Goodyear Blimp, Today and Yesterday, Airships.net]</ref>
Suurimad, Zeppelin-tüüpi õhulaevad ehitati 1920. aastate lõpul. Need olid peaaegu 250 meetrit pikad ja üle 30 meetri laiad. Tippkiiruseks oli neil dirižaablitel 130 km/h.<ref>[http://www.airships.net/hindenburg/size-speed Hindenburg Statistics, Airships.net]</ref>
Üks kuulsamatest õhulaevadest on [[Hindenburg|LZ-129 Hindenburg]], mis pakkus kahe ilmasõja vahel kõige mugavamat ja kiiremat võimalust [[Euroopa]] ja [[Põhja-Ameerika|Ameerika]] vahel liiklemiseks. Kuulsaks sai ta küll mitte tehnoloogiliste võimekuste tõttu, vaid 1937. aastal toimunud katastroofi tõttu. Õnnetuses hukkus 36 inimest. Õnnetus jäi ka uudisteagentuuride kaameralintidele. Tegemist oli LZ-129 Hindenburgi 63. lennuga.<ref>[http://www.airships.net/hindenburg/disaster The Hindenburg Disaster, Airships.net]</ref><ref>[http://www.airships.net/hindenburg/lz129-hindenburg-detailed-history LZ-129 Hindenburg: A Detailed History, Airships.net]</ref>
== Viited ==
[[Kategooria:Lennundus]]
| |||