Happe dissotsiatsioonikonstant: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ' '''Happe dissotsiatsioonikonstant K<sub>a</sub>''' (tuntud ka kui happelisuse konstant või happe-ionisatsiooni konstant) väljendab happe kvantitatiivset tugevust lahu...' |
PResümee puudub |
||
19. rida:
<math>pK_a=-\log_{10} K_a </math>
Mida suurem on pK<sub>a</sub> väärtus, seda väiksem on dissotsiatsiooni ulatus kõigil [[Vesinikeksponent|pH]] väärtustel, mis tähendab, et hape on nõrgem (vaata [[Hendersoni-Hasselbachi võrrand]]). Nõrga happe pK<sub>a</sub> väärtus on vesilahuses umbes -2 kuni 12. Happed, mille pK<sub>a</sub> väärtus on alla –2 on tugevad happed,sest nende hapete dissotsiatsioon on nii ulatuslik, et mittedissotseerunud happe kontsentratsioon ei ole enam mõõdetav. pK<sub>a</sub> väärtusi on siiski võimalik tugevatele hapetele omistada teoreetiliste arvutuste abil.<ref name="bronsted">[https://books.google.ee/books/about/Shriver_and_Atkins_Inorganic_Chemistry.html?id=tUmcAQAAQBAJ&redir_esc=y] Atkins,P.;Overton T.;Rourke J.;Weller, M.;Armstrong F.; ''Inorganic Chemistry'', ISBN-13: 978-0199236176</ref>
Seda definitsiooni saab laiendada ka veevabadele [[Lahusti|solventidele]], näiteks atsetonitriil või dimetüülsulfoksiid. Tähistades solvendi molekul S tähega
| |||