Taktsagedus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P näpukad
Resümee puudub
1. rida:
[[Pilt:Intel_Core_i3_in_BIOS.jpg|thumbpisi|[[Intel]] Core i3 protsessori taktsagedus <small>(pildil ''CPU speed'')</small>, arvuti [[BIOS]]is kuvatuna.]]
'''Taktsagedus''' on [[Integraallülitus|mikrokiibi]] töökiirust iseloomustav suurus, täpsemalt [[taktgeneraator]]i tekitatud impulsside arv sekundis. Taktsagedust mõõdetakse [[hertsides]].
'''Taktsageduse''' ([[inglise keel]]es ''clock rate'') all mõistetakse enamasti [[arvuti]] [[Keskprotsessor|protsessori]] kiirust iseloomustavat suurust, tegelikult leidub emaplaadil veel komponente, mis oma töös erinevaid taktsagedusi kasutavad.
Täpsemalt on taktsagedus taktgeneraatori genereeritavate impulsside arv sekundis, mida mõõdetakse [[herts]]ides (õnnestunud tsüklite vahel). Taktsageduse määrab tavaliselt [[Kristall-ostsillaator|ostsilleeruv kristall]] (ehk [[kvarts]]kristall).
Taktsagedust mõõdetakse õnnestunud tsüklite vahel.
 
Taktgeneraator, mis tavaliselt on realiseeritud [[kristallostsillaator]]i abil, tekitab kindla [[periood]]iga stabiilse [[nelinurklaine]]. Ühe perioodi vältel võib näiteks [[arvuti]] [[Keskprotsessor|protsessor]] täita ühe käsu või mitu käsku paralleelselt. Samas võib [[DDR SDRAM|DDR]]-tüüpi mälu (''double data rate memory'') ühe perioodi jooksul kaks korda andmeid edastada – nii laine tõusval kui ka langeval serval.
Protsessori jõudlust ei määra siiski taktsagedus üksi, vaid ka see, mitu käsku protsessor ühe tsükli jooksul täita suudab. Seetõttu on taktsagedus kasulik ainult samatüübiliste protsessorite võrdlemiseks. Lihtsustatud näide: kui üks protsessor on teisest kaks korda suurema taktsagedusega, kuid esimene protsessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protsessorid praktiliselt võrdse jõudlusega.<ref name="Lihtne näide">{{cite web|url=http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/protsessor.html|title=Protsessor|accessdate=2011-12-14}}</ref>
 
ProtsessoriKuna protsessori jõudlust ei määra siiski taktsagedus üksi, vaid ka see, mitu käsku protsessor ühe tsükli jooksul täita suudab., Seetõttusiis on taktsagedus kasulik ainult samatüübiliste protsessorite võrdlemiseks. Lihtsustatud näide: kui üks protsessor on teisest kaks korda suurema taktsagedusega, kuid esimene protsessor suudab liitmistehte teostada kahe takti jooksul ning teine ühe takti jooksul, siis tegelikult töötavad protsessorid praktiliselt võrdse jõudlusega.<ref name="Lihtne näide">{{cite web|url=http://heiki.tpt.edu.ee/eucip/protsessor.html|title=Protsessor|accessdate=2011-12-14}}</ref>
 
Üks konkreetne taktitsükkel (tavaliselt lühem kui nanosekond tänapäevastes protsessorites) on lülitus, mille tulemuseks on kas loogiline null või loogiline üks.