Alumiinium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub Märgised: Mobiilimuudatus Mobiiliveebi kaudu |
P Tühistati kasutaja 146.255.183.76 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. |
||
1. rida:
{{Keemiline aine
| nimetus=Alumiinium
| pilt=
| pildilaius=
| pildiallkiri=Alumiinium
| valem=Al
| välimus=Hõbehall, [[tahkis]]
| mass=26.98
| sulamistemperatuur=660
| keemistemperatuur=2519
| tihedus=2700
| lahustuvus=
| dhgaas=
| dhvedel=
| dhtahke=
| sgaas=
| svedel=
| stahke=
| suu=
| nahk=
| silmad=}}
{{KeemElem|13|Alumiinium|Al|26,9815|keMetall|2|8|3||||}}
'''Alumiinium''' on [[keemiline element]] järjenumbriga 13. Alumiinium on hõbevalge, [[kõvadus|pehme]], [[plastsus|plastne]] [[metall]].
Alumiinium on kolmas kõige levinum element ([[hapnik]]u ja [[räni]] järel) ja kõige levinum metalne element maakoores (8,3% massist).
Alumiinium on sedavõrd keemiliselt [[aktiivsus|aktiivne]], et puhtal kujul seda looduses ei leidu. Alumiiniumi leidub umbes 270 erinevas [[mineraal]]is.<ref name ="Polmear"/> Põhiliseks alumiiniumi [[maak|maagiks]] on [[boksiit]].
Alumiiniumil on üks stabiilne looduslik [[isotoop]] massiarvuga 27. Radioaktiivne isotoop massiarvuga 26 tekib looduses kosmiliste kiirte mõjul.
Alumiiniumil on metalli kohta märkimisväärselt väike [[tihedus]] ja hea vastupidavus [[korrosioon]]ile. Alumiinium ja selle [[sulam]]id on olulised [[lennundus]]es ja muudes transpordisektorites. Kõige kasulikumad alumiiniumiühendid on [[oksiidid]] ja [[sulfaadid]].
Vaatamata alumiiniumi laiale levikule looduses ei ole teada ühtegi [[Eluvorm (ökoloogia)|eluvorm]]i, kes tarbiks alumiiniumi [[sool]]asid. Laia leviku tõttu on alumiiniumühendite bioloogiline kasulikkus siiani teadlaste huviobjektiks.<ref> Helmboldt, O. (2007). "Aluminum Compounds, Inorganic". Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry. Wiley-VCH. doi:10.1002/14356007.a01_527.pub2.</ref>
==Omadused==
| |||