Saarmas: erinevus redaktsioonide vahel

Nagu teistel kärplastel asuvad ka saarmastel saba küljes nahaalused lõhnanäärmed. Lõhnanäärmete eritisi kasutatakse territooriumi märgistamiseks (kändudele, kividele jne), aga ka sidepidamisvahendina. Saarmad märgistavad oma territooriumi seguga [[uriin]]ist, erilise lõhnaga limastest [[ekskrement]]idest ja [[anaalnäärmed|anaalnäärmete]] eritistest.

 

[[Pilt:Otter (Lutra lutra) on Westing beach - geograph.org.uk - 1013953.jpg|pisi|Saarmas murtud linnuga]]

Hästi arenenud [[lõikehambad]] võimaldavad saarmastel süüa värsket [[kala]] ja kalad ongi saarma peatoidus (umbes 75%): ta sööb [[koger|kokresid]], [[haug]]e, [[forell]]e, [[särg]]i, [[mudil]]aid ja teisi kalu. Kalad, keda saarmad püüavad ja söövad, on enamasti väikesed, kaaluga kuni 100 g. Talvel sööb ta rohkesti [[konn]]i, sageli ka [[puruvana]]sid. Suvel püüab [[närilised|närilisi]], eriti [[mügri]]sid, mõnel pool murrab linde, näiteks [[part]]e ja [[kurvits]]aid, aga isegi ka [[vähk]]e. <ref name="Loomade elu"/>. Enim toitu püüavad saarmad talvel, vähem kevadel. Nagu eespool kirjeldatud, on saarmad oma anatoomilise eripära tõttu sunnitud ellujäämiseks tihti ja suurtes kogustes, kuni 1/5 kehakaalust igapäevaselt, toitu tarbima.