Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
== '''Läänemere vajadus kaitsele''' ==
Läänemere kaitse muutus aktuaalseks 20. sajandi alguses ning on seda tänaseni, tänu kasvavale majandustegevusele ning selle põhjustatud survest merekeskkonnale. Iga aastaga suureneb Läänemere reostumise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud. <ref name=":0">[http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf Rist, D., (2015).] Rannikult naftareostuse likvideerimise olulisus Muratse juhtumi näitel. 5-15. </ref> Mereliikluse kasv ja naftavedude mahu suurenemine nii Läänemerel kui ka Soome lahe piirkonnas toovad kaasa suurõnnetuse toimumise tõenäosuse mitmekordse kasvu. Kuna Soome lahe puhul on tegemist eriti madala, riimveelise ja liigendatud rannajoonega veekoguga, on see eriti tundlik naftareostusele. <ref name=":1">MERIKOTKA (Meriturvallisuuden ja -liikenteen tutkimuskeskus Kotka Maritime Research Centre) http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php. </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas. <ref name=":0" />
== '''Nafta olemus''' ==
Nafta on üks meie olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt süsinikust ja vesinikust koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib toornafta varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. Kaasajal toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast. <ref name=":2">Naftast ja nafta tarbimisest maailmas. http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html </ref>
Toornafta peamiseks töötlemisvõtteks on destillatsioon, mille saaduseks on umbes 15% bensiini, 20% petrooleumi, samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% masuuti, mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja bituumenid. <ref name=":1" />
36. rida:
Suurem osa naftasaadustest on veest kergemad, selles lahustumatud ning toatemperatuuril vedelas olekus. Toatemperatuuril tahkes olekus on vaid pigi ja bituumen. Vedela nafta puhul on tegemist voolava ainega, mis merre sattudes laiub õhuksese kihina merepinnale. Veega kokku puutudes nafta olek muutub ning see õhustub. See tähendab, et nafta lendub, seguneb, muutub tilkadeks, laguneb ja vajub vee alla. Lendumine on nafta üks peamisi omadusi.
Kergemad naftaliigid nagu diisel, bensiin ja petrooleum võivad veest lenduda 75% ulatuses vaid mõne päevaga. Lenduvad ühendid on paraku naftasaaduste kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. Seejärel moodustub mittelenduvatest järelejäänud koostisosadest tahke raske mass, mis võib muutuda veest raskemaks, vajudes vee alla ja põhjustada seal ulatuslikke probleeme põhjaelustikule. <ref name=":3">
== '''Nafta mõju mereelustikule''' ==
59. rida:
== '''HELCOM''' ==
Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. Seda seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis, rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. <ref>ELF (Eestimaa Looduse Fond) http://elfond.ee/ru/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres. </ref>
[[HELCOM]] ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon koordineerib rahvusvahelist koostööd merekeskkonna kaitseks vastavalt kaitsekonventsioonis ettenähtud punktidele. Selle eesmärgiks on ennetada erinevate reostusallikate sattumist merre, tehes koostööd Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liiduga.
82. rida:
== '''Väljavõte HELCOM raportist 2015.a seireandmetest''' ==
2015. aastal avastati õhuseirete käigus merepinnalt 200 leket, millest 82 puhul leidis kinnitust, et tegemist on õlilekkega. Nendest 80 olid väiksemad kui 1 m3 ning kahel juhul vastavalt 8,2 m<sup>3</sup> ja 7,4 m<sup>3</sup>. Samas oli tegemist läbi aegade kõige väiksema avastatud õlilekete arvu ja kogusega, mis viitab selgelt, et organisatsiooni järjepidev töö on olnud tulemuslik. <ref>HELCOM (Helsinki Commission. Baltic Marine Environment Protection Commission) http://helcom.fi/Lists/Publications/HELCOM%20Annual%20report%20on%20discharges%20observed%20during%20aerial%20surveillance%20in%20the%20Baltic%20Sea%20in%202014.pdf.</ref>
| |||