Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

OmadusteltKeemiliselt on nafta keskkonnale kahjulik, lagunedes selleskeskkonnas eriti aeglaselt. Sattudes merre või rannikualadele, mõjutab see kogu sealset ökosüsteemi negatiivselt. Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta bioaugmentatsiooni. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.

Kuigi naftareostuse korral kõneldakse naftast, on siiski reostusallikaks naftast pärinevad erinevad saadused, milleks on: vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja bituumenid.

Kergemad naftaliigid  nagu diisel, bensiin ja petrooleum võivad veest lenduda 75% ulatuses vaid mõne päevaga. Lenduvad ühendid on paraku naftasaaduste kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. See pealeSeejärel moodustub mittelenduvatest järelejäänud koostisosadest tahke raske mass, mis võib muutuda veest raskemaks, vajudes vee alla ja põhjustada seal ulatuslikke probleeme põhjaelustikule. <ref name=":3">http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/22411</ref>

Esmane silmaga nähtav naftareostuse tagajärg on mere pinnale tekkivad õlilaigud, mis rannikualadele triivides need reostab. See omakorda suurendab ohtu ja võimalust kõikidele vees ja rannajoonel elavatele organismidele naftaga määrdunuks saada. Taimedele sattununa takistab see taimede metabolismi, mis võib viiahävitada taimestiku hävimiseni ning ahendada taimedest toituvate organismide elukeskkonna ahenemisenielukeskkonda.

Merelindudele võib naftaga määrdumine saada saatuslikuks. Juba väike kogus naftat lindude sulestikul võib vähendada nende soojapidavust ning põhjustada surnuks külmumist. VeelLisaks enam,vähendab naftaga määrdunud sulestik vähendab lindude ujumis-, sukeldumis- ja lennuvõimet, mis viib linnu hukkumiseni. Sulestikku puhastades neelavad linnud naftat, põhjustadesmis neileneid mürgistustmürgitab.

Kuid palju hullemaid tagajärgi põhjustab reostuse pikaajaline toime. Naftasaaduste kahjulikud koostisosad põhjustavad taimedele ja loomadele mürgitusi, erinevaid haigusi, kahjustusi rakutasemel, arenguhäireid ja sellega kaasnevaid probleeme. Nafta kuulub kantserogeensete ainete hulka, soodustades kasvajate teket. Seega ei pruugi reostuse kahjulik toime avalduda kohe, vaid alles järgmistel põlvkondadel erinevate patoloogiate näol.

Merre sattunud või rannikule triivinud nafta olek on vahelduv ja sõltuv vette sattunud nafta kogusest, kvaliteedist, selle vanusest ja muundumise astmest. Kõige lihtsamakslihtsam viisiksviis avastada naftareostusi on vaatlus. Värske lekke korral võib lisaks nähtavale õlikihile veepinnal tunda maka lõhna.

Eestis teostab mereseiret Piirivalveamet lennuvaatlustemereseiret abillennuvaatlustega. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil hetkel pole küll võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes. <ref name=":3" />

Kuigi massiivsed naftalaigud võivad meres paista ühtse tervikuna, pole see tegelikult nii. Tuultel ja hoovustel on tugev mõju lõhkudes laigu kuju, kandes seda edasi pikkade kitsaste viirgudena. Veega segunenud nafta võib edasi kanduda emulsioonina. Emulsioon meenutab šokolaadipudingut, olemuselt pruunikas -oranž vaht. Vaht on struktuurilt üsna tugev ja tahke. Õhustunud raske nafta on värvuselt täiesti must, meenutab tõrva ja määrib tugevalt. Kaalult on see veega enam-vähem sama ning seetõttu võib vajuda vee alla. Põhja vajudes võib see aga hoovustega edasi liikuda ning rannikule sattuda alles kuude või aastate möödudes. <ref name=":3" />

Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. MidaSeda seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis -, rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. <ref>http://elfond.ee/ru/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres </ref>

[[HELCOM]] ehk Helsingi komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon koordineerib rahvusvahelist koostööd merekeskkonna kaitseks vastavalt kaitsekonventsioonis ettenähtud punktidele. Selle eesmärgiks on ennetada erinevate reostusallikate sattumist merre, tehes koostööd Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Venemaa ja Euroopa Liiduga.

HELCOM-i tulevikunägemuseks on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemustulemuseks on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle ühise eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid, ühise eesmärgi nimel ja koondavadkoondades oma jõud HELCOM-i. <ref name=":4">[[HELCOM|https://et.wikipedia.org/wiki/HELCOM]]</ref>

Helsingi Komisjon on töötanud 1980. aastate algusest selle nimel, et parandada Läänemere merekeskkonda, ning on välja andnud umbes 200 HELCOM-i soovitust. KordaminekuidKordaminekud sellel perioodil on järgmised: