Reostus Läänemeres: erinevus redaktsioonide vahel

== '''Naftareostus Läänemeres''' ==

 

Läänemere pindalaks on 373 000 km², koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km². Läänemere mahuks hinnatakse 21 721 km³, keskmiseks sügavuseks 52 m ning maksimaalseks sügavuseks 459 m (Landsorti süvik).Vesi on selgepiiriliselt kihistunud, madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihtide juures. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰). <ref>[[Läänemeri|https://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri]]</ref>

 

Läänemere kaitse muutus aktuaalseks 20. sajandi algusest kuni tänaseni, tänu kasvavale majandustegevusele ning selle põhjustatud survest merekeskkonnale. Iga aastaga suureneb Läänemere reostumise tõenäosus, kuna naftavedude kogumaht on aastate jooksul mitmekordistunud. <ref name=":0">http://eprints.tktk.ee/971/1/L%C3%B5put%C3%B6%C3%B6_Rannikult%20naftareostuse%20likvideerimise%20olulisus%20Muraste%20juhtumi%20n%C3%A4itel.pdf </ref> Mereliikluse kasv ja naftavedude mahu suurenemine nii Läänemerel kui ka Soome lahe piirkonnas toovad kaasa suurõnnetuse toimumise tõenäosuse mitmekordse kasvu. Kuna Soome lahe puhul on tegemist eriti madala, riimveelise ja liigendatud rannajoonega veekoguga, muudab see selle eriti tundlikuks naftareostuse suhtes. <ref name=":1">http://www.merikotka.fi/oilrisk/OILRISK_est.php </ref> Hetkel veetakse Läänemere kaudu umbes 160 miljonit tonni naftat aastas. <ref name=":0" />

 

Nafta on üks meie olulisemaid maavarasid. Naftaks nimetatakse põhiliselt süsinikust ja vesinikust koosnevat maapõues leiduvat õlitaolist põlevat vedelikku, mis on tekkinud miljonite aastate jooksul meredes elutsenud ning savi- ja liivakihtide alla mattunud taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisel hapniku juurdepääsuta. Värvuselt võib varieeruda peaaegu värvitust kuni mustani. Kaasajal toodetakse valdav osa vedelkütustest toornaftast. <ref name=":2">http://www.eava.ee/opiobjektid/mto/aerokytus/11__naftast_ja_nafta_tarbimisest_maailmas.html </ref>

 

Toornafta peamiseks töötlemisvõtteks on destillatsioon, mille saaduseks on umbes 15% bensiini, 20% petrooleumi, samas koguses diiselkütust ja ligikaudu 50% masuuti, mida kasutatakse nii katelde kütmisel kui ka edasidestilleerimisel, mille tulemusena saadakse erinevaid määrdeõlisid. Toornaftast töötlemise käigus tekkinud naftasaadused on: vedelgaasid, bensiinid, petrooleumid, diisliõlid, kerged kütteõlid, rasked kütteõlid ja bituumenid. <ref name=":1" />

 

Nafta koosneb peamiselt:

 

Kokku leidub naftas üle 50 elemendi: vanaadiumi (10-5%...10-2 %), niklit (10-4 %...10-3 %), kloori (jälgedest kuni 2 ∙10-2 %) jt. Nafta koosneb põhiliselt süsinikust ja vesinikust; väävlit, hapnikku ja lämmastikku (heteroaatomeid) kokku 1 %...12 %. <ref name=":2" />

 

Omadustelt on nafta keskkonnale kahjulik, lagunedes selles eriti aeglaselt. Sattudes merre või rannikualadele, mõjutab see kogu sealset ökosüsteemi negatiivselt. Võrreldes Läänemerd mõne teise merega, on naftakatastroofi tagajärjed sellel looduse seisukohalt palju raskemad. Seda põhjustab Läänemere madal soolsus, akvatooriumi väike mahutavus, põhjapoolne asend ning vähene veevahetumine. Kuna tegemist on väikese suletud merealaga, kiirendab see merre sattunud nafta kandumist rannikualadele. Põhjapoolne külmem kliima ning hapnikuvaene keskkond aeglustavad omakorda nafta bioaugmentatsiooni. Samuti raskendab naftakatastroofi likvideerimist talvine jääkate.

 

Kergemad naftaliigid  nagu diisel, bensiin ja petrooleum võivad veest lenduda 75% ulatuses vaid mõne päevaga. Lenduvad ühendid on paraku naftasaaduste kõige mürgisemad ja süttivamad koostisosad. See peale moodustub mittelenduvatest järelejäänud koostisosadest tahke raske mass, mis võib muutuda veest raskemaks, vajudes vee alla ja põhjustada seal ulatuslikke probleeme põhjaelustikule. <ref name=":3">http://www.digar.ee/arhiiv/en/download/22411</ref>

 

Esmane silmaga nähtav naftareostuse tagajärg on mere pinnale tekkivad õlilaigud, mis rannikualadele triivides need reostab. See omakorda suurendab ohtu ja võimalust kõikidele vees ja rannajoonel elavatele organismidele naftaga määrdunuks saada. Taimedele sattununa takistab see taimede metabolismi, mis võib viia taimestiku hävimiseni ning taimedest toituvate organismide elukeskkonna ahenemiseni.

 

Naftast pärinevad kahjulikud ühendid satuvad organismidesse otsesel kokkupuutel või toidu ja ainevahetuse kaudu. Kuna tegemist on lahustumatute ühenditega, akumuleeruvad need elusolenditesse ning toiduahela kaudu kumuleeruvad kahjulikud ühendid, mis lõpuks jõuavad meresaaduste kaudu inimese toidulauani. <ref name=":3" />

 

Esmased vees toimuvad protsessid on  levimine, aurustumine, hajumine, emulsiooni moodustumine ja lahustumine. Edasi hakkab nafta oksüdeeruma, settima ja biolagunema. Tähtsaim protsess on aurustumine, mille tulemusena väheneb oluliselt merekeskkonda jääv õlikogus. Lendumise tulemusena jäävad alles raskemad ja tahkemad ained, mis muutuvad veest raskemaks ning võivad vajuda merevee sügavamatesse kihtidesse. Õlikihi vette sattudes võib see edasi kanduda kas laiguna veepinnal, vees hõljudes või hoovustega veekogu põhjas. Reostuse levimise suunda on keeruline ennustada, kuid tänapäeval kasutatakse spetsiaalseid arvutusmudeleid selle ennustamiseks. <ref name=":1" />

 

Merre sattunud või rannikule triivinud nafta olek on vahelduv ja sõltuv vette sattunud nafta kogusest, kvaliteedist, selle vanusest ja muundumise astmest. Kõige lihtsamaks viisiks avastada naftareostusi on vaatlus. Värske lekke korral võib lisaks nähtavale õlikihile veepinnal tunda ma lõhna.

 

Eestis teostab mereseiret Piirivalveamet lennuvaatluste abil. Lisaks kasutatakse kaasaegset radarsüsteemi, mis võimaldab jälgida mereliiklust ja seal toimuvat. Radarite abil hetkel pole küll võimalik tuvastada reostust, kuid reostuse avastamisel on võimalik kontrollida, kes sellel perioodil sellest piirkonnast läbi on liikunud. Hetkel teostatakse järelvalvet kahel korral nädalas lennuseiret tehes. <ref name=":3" />

 

Kuigi massiivsed naftalaigud võivad meres paista ühtse tervikuna, pole see tegelikult nii. Tuultel ja hoovustel on tugev mõju lõhkudes laigu kuju, kandes seda edasi pikkade kitsaste viirgudena. Veega segunenud nafta võib edasi kanduda emulsioonina. Emulsioon meenutab šokolaadipudingut, olemuselt pruunikas oranž vaht. Vaht on struktuurilt üsna tugev ja tahke. Õhustunud raske nafta on värvuselt täiesti must, meenutab tõrva ja määrib tugevalt. Kaalult on see veega enam-vähem sama ning seetõttu võib vajuda vee alla. Põhja vajudes võib see aga hoovustega edasi liikuda ning rannikule sattuda alles kuude või aastate möödudes. <ref name=":3" />

 

Mõistes Läänemere majanduslikku, kultuurilist ja ühiskondlikku väärtust ja vajadust kõigile Läänemere äärsetele riikidele, sõlmiti 1974. aastal riikidevaheline Läänemere kaitse konventsioon. Mida seati juhtima alaline rahvusvaheline komisjon peakorteriga Helsingis - rohkem tuntud Helsingi komisjoni ehk HELCOM leppena. HELCOMi töö jaguneb viide valdkonda: laevandus, mereohutus, maismaalt pärinev reostus, eluslooduse kaitse ja keskkonnaseire. <ref>http://elfond.ee/ru/teemad/meri/operatsioon-qpaeaesterongasq/kas-tahame-elada-solgiaugu-aeaeres </ref>

 

HELCOM-i tulevikunägemuseks on tasakaalus töötav Läänemere keskkond mitmekülgsete bioloogiliste komponentidega, mille tulemus on hea ökoloogiline keskkond ning jätkusuutlik majanduslik ja sotsiaalne tegevus. Selle eesmärgi ja visiooni nimel töötavad Läänemere-äärsed riigid ühise eesmärgi nimel ja koondavad oma jõud HELCOM-i. <ref name=":4">[[HELCOM|https://et.wikipedia.org/wiki/HELCOM]]</ref>

 

Helsingi Komisjon on töötanud 1980. aastate algusest selle nimel, et parandada Läänemere merekeskkonda, ning on välja andnud umbes 200 HELCOM-i soovitust. Kordaminekuid sellel perioodil on järgmised:

 

·        suur rahvusvaheline plaan merereostuse vastu võitlemiseks, mis hõlmab kõiki lepinguosalisi. <ref name=":4" />

 

2015. aastal avastati õhuseirete käigus  merepinnalt 200 leket, millest 82 puhul leidis kinnitust, et tegemist on õlilekkega. Nendest 80 olid väiksemad kui 1 m3 ning kahel juhul vastavalt 8,2 m³ ja 7,4 m³. Samas oli tegemist läbi aegade kõige väiksema avastatud õlilekete arvu ja kogusega, mis viitab selgelt, et organisatsiooni järjepidev töö on olnud tulemuslik. <ref>http://helcom.fi/Lists/Publications/HELCOM%20Annual%20report%20on%20discharges%20observed%20during%20aerial%20surveillance%20in%20the%20Baltic%20Sea%20in%202014.pdf</ref>