Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 1793 baiti ,  2 aasta eest
viitetõrke eemaldamine
Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole [[valgud]], [[rasvad]], [[süsivesikud]], [[vesi]], [[mineraalid]], [[elektrolüüt|elektrolüüdid]] ja [[sool]]ad.
 
Vitamiinid ei asenda muid looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) [[toit|toidus]] või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks [[hüpovitaminoos]]i ja [[avitaminoos]]i ning vitamiiniliigsus [[hüpervitaminoos]]i.<ref>Lee Russell McDowell 2000</ref><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, nr 455 (150/33/57)</ref><ref>A. McGill 1911</ref><ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref><ref>[[Jan Koolman]], [[KlausHeinrich Röhm]], ''Taschenatlas der Biochemie'', 3. Auflage, [[Georg Thieme Verlag]], [[2003]], ISBN 3-13-759403-0. [[http://books.google.ee/books?id=ngPVoG3KI8gC&pg=PA366&dq=wasserl%C3%B6sliche+vitamine&hl=et&sa=X&ei=c92YUfKYA8W10QWKnIGYBw&ved=0CC0Q6AEwAA#v=onepage&q=wasserl%C3%B6sliche%20vitamine&f=false Google`i raamat osaline(vaadatud 19.05.2013)]
</ref><ref>[http://www.merckmanuals.com/vet/poultry/nutrition_and_management_poultry/vitamin_deficiencies_in_poultry.html ''The Merck Veterinary Manual'', ''Vitamin Deficiencies in Poultry''],(vaadatud 26.08.2013)</ref>
 
===Kazimierz Funki definitsioon (1912)===
 
'''Vitamiinid''' on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks<ref name="Funk">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up [[Casimir Funk]]."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",[[1914]], Wiesbaden:J.F.Bergmann, [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up] , (vaadatud 7.05.2013)<small>, (saksa keeles)</small>]</ref>, kasvuks<ref>[http: name="Funk4"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, arenguks, paljunemiseks, metabolismiks<ref name="Funk4">[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up Casimir Funk (1914), lk 4–5.]</ref>, tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike<ref>[http: name="Funk"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref> [[mikrotoitaine]]te rühm <ref>[http: name="Funk"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>, mida elusorganismid, enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.<ref>[http: name="Funk"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref><ref>[http: name="Funk4"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>
 
Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev [[vitamiinivaegus]] võib olla organismile kahjulik ning koguni ohtlik, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu [[rahhiit]], [[skorbuut]], [[beriberi]], [[pellagra]] jpt.<ref>Kazimierz Funk. ''THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA'', 1912, [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/Funk_1912.pdfvaadatud (03.06.2013)] (pdf)</ref><ref name="Funk4"/> või koguni surma.<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref>[http: name="Funk"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, [[1914]]. [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up(vaadatud 25.05.2013)]</ref> või koguni surma.<ref>[[Kazimierz Funk|Casimir Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, [[1914]].[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk(vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)]</ref>
Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaanilised]] ained,<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/2/mode/2up]</ref>[[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed ühendid]], mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/6/mode/2up]</ref>
 
===Eddy ja Hawley definitsioon (1941)===
===M. Zilmeri jt definitsioon (2010)===
 
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (138), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
 
===Termin biokeemia kaudu===
 
Enamik vitamiine ning nende [[vitameer]]e ja [[isomeer]]e on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon]]id, [[eelvitamiinid]] <ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref>[http: name="Funk4"//archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, [[kofaktor]]id<ref>http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>, ([[koensüümid]]e<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer" /><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer" />, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer" />, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]], aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
 
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false(vaadatud 21.06.2013)]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref> Enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajab erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X(vaadatud 21.05.2013)]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigusedZilmer"/> – tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
 
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu. Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne) või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
75 290

muudatust