Nädal: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
vikindatud
1. rida:
{{See artikkel|räägib ajaühikust. Ajakirja kohta vaata artiklit [[Nädal (ajakiri)]].}}
'''Nädal''' on [[ööpäev]]ast pikem ja [[kuu (kalender)|kuu]]st lühem [[ajaühik]], mille kestus on enamikus kultuurides 7 [[ööpäev]]a. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: [[esmaspäev]], [[teisipäev]], [[kolmapäev]], [[neljapäev]], [[reede]], [[laupäev]], [[pühapäev]].
 
Sõna ''nädal'' on [[slaavi keeled|slaavi]] päritolu, aluseks vanaslaavi[[kirikuslaavi keel|kirikuslaavikeelne]] pühapäeva nimetus ''nedělja'', 'ei tee (tööd)'. [[Soome keel|soomekeelne]] sõna ''viikko'' pärineb muinasgermaani sõnast ''*weyg-'' ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').
 
Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb seitsmepäevastel [[Kuu]] seitsmepäevastel faasidel ja on [[Lähis-Ida]] päritolu. See pärineb iidse Baabüloni[[Babülon]]i (Paabeli[[Paabel]]i, Babeli, BabBāb-ili) ajast [[6. sajand eKr|6. sajandist eKr]], kust levis ühes [[aabrahamlik religioon|raamatu-uskudega]] üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.
 
[[Eesti esiajalugu|Eestlaste muinasaegne]] nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): ''esmaspäev'', ''teisipäev'', ''kolmapäev'', ''neljapäev'', ''viiespäev'' ([[vadja keel]]es ''viddezpäivä'', vrd. [[vepsa keel]]es ''pätnic'', [[vene keel]]es ''пятница''). Üleminekul seitsmepäevaliseleseitsmepäevasele nädalale ''viiespäev'' asendus reedega''reede''<nowiki>'</nowiki>ga (germ.germaani ''Freitag'', ilmselt emand-jumalannast Freyjast[[Freyja]]st, näiteks [[liivi keel]]es ''breidig'' või siis M. Vasmeri ''Russisches etymologisches Wörterbuch'' järgi [[ladina keel|ladina]] sõnast ''feria'', ehk 'pidulik päev'), lisandusid ''laupäev'' ([[vanapõhja keel|vanapõhja]] ''laugr/laug'', ehk 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liiviliivikeelne ''puol päävä'', võro[[võru keel|võrukeelne]] ''puulpäiv'' ehk ''puulpühä'') ja ''pühapäev''.
 
Samas pole välistatud võimalus, et ''reede'' kandis viiepäevases nädalas ''pühapäeva'' nime, mis ''reede'' ja ''laupäeva'' lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.
 
''Kolmapäev'' kannab ka ''kesknädala'' nime (vrd soome ''keskiviikko''). ViiepäevaliseViiepäevase nädala puhul on ''kolmapäev'' keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab ''pühapäevast''.
 
[[Kategooria:Ajaarvamine]]