Meriküla: erinevus redaktsioonide vahel

Tema algatusel ilmus teatmikesse uus paik Meriküla suvituskoht (''Bad Merrekküll'')). 1863. aastat võib lugeda Meriküla kui suvituskoha algusaastaks. 1877. aastal püstitati Gendtile kabeli juurde ausammas kui Meriküla kuurorti asutajale. Ausammas on säilinud tänaseni, kuigi vajab korrastamist. Kabel teisaldati aga 1960. aastate algul [[Narva-Jõesuu]] õigeusu kirikuks.

Merikülas on puhanud ja loometööd teinud paljud vene aristokraadid ja loomeinimesed: [[Anna Pavlova]], [[Ivan Šiškin]], kes tõi siia puhkama ja maalima ka oma õpilased ja tulevased kunstnikud [[Aleksandr Borissov]]i, [[Nikolai Himona]] ja [[P. Wagner]]i. Sellest ajajärgust pärinevad näiteks Šiškini maalid "Merekallas", "Männisalu", "Päikeseline päev" jt. Suviti maalimas käinud [[Peterburi Kunstide Akadeemia]] [[professor]]<nowiki/>il [[Arseni Meštšerski]]<nowiki/>l valmisid seal tuntumatest töödest "Narva lahe rannik" (1886), "Narva lahes" (1888), "Narva reid" (1890). Siin puhkasid ka [[Kliment Timirjazev]], [[Nikolai Leskov]], [[Lidia Vesselitskaja]], [[Konstantin Blamont]] jt.

Meriküla kui suvituskoha hiilgeaeg oli 1914. aasta sõjasuveni. [[IEsimene maailmasõda|I maailmasõja]] lahingute käigus said paljud hooned kannatada, osa hävis, kuid Meriküla on puhkekohana kasutatud kuni tänapäevanai.

I maailmasõja ajal ehitati Merikülla [[Kroonlinna kindlus]]e [[Narva Suurtükiväepositsioon]]i patarei nr 1. Selle ehituse käigus sai kannatada osa hoonestust. Rannikupatareile ehitati lõuna pool maanteed võimsad betoonpunkrid ja kahurialused ning selle varustamiseks [[kitsarööpmeline raudtee]] [[Auvere jaamraudteejaam]]ast Meriküla patareini.

[[IIteine maailmasõda|IITeise maailmasõja]] ajal [[14. veebruar]]il [[1944]] maabus Merikülas [[Balti laevastik]]u [[dessant]] 516 võitlejat [[major]] [[Stepan Maslov]]i juhatusel, kellele oli tehtud ülesanne murda läbi [[Auvere raudteejaam]]araudteejaama ja ühineda sealsete [[Punaarmee]] üksustega. Samuti oli neile antud korraldus kohelda kohalikke inimesi kui vaenlasi, põletada kõik hooned ja tappa kõik vene keelt mitterääkivad inimesed. Merikülas mõrvasid nad täägilöökidega [[Meta Süvalep]]a koos väikse pojaga.<ref name="Laar">Mart Laar Sinimäed 1944. Tallinn: Varrak, 2006 lk 109</ref> Dessant hävitati täielikult järgmisel päeval, mistõttu nad ei saanud oma ülesandeid täita. [[Meriküla dessant|Meriküla dessandi]] mälestuseks püstitati [[1972]]. aastal mälestusmärk [[Meriküla pank|Meriküla panga]] algusse selle merepoolsele nukile – kohta, kus [[Põhja-Eesti pank]] pöördub lõunasse. Mälestusmärgi kujundas [[Peeter Somelar]].