Erinevus lehekülje "Kasutaja:Agneskolga/Paranoia" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Tekkepõhjused==
Paranoial pole kindlaid tekkepõhjuseid, väljakujunemisele võivad kaasa aidata psühholoogilised ja bioloogilised põhjused kas eraldi või kombineerituna. Samuti seostatakse paranoiat vaimsete haigustega, näiteks dementsuse ja skisofreeniaga. Paranoia võib tekkida ka trauma tagajärjel või narkootiliste ainete kasutamise kõrvaltoimena. <ref>http://medical-dictionary.thefreedictionary.com/paranoia</ref>
Bioloogilised, psühholoogilised, seos vaimsete haigustega (skisofreenia), trauma
 
=== Bioloogilised ===
Paranoia võib olla päritav: mida lähedasem on paranoia all kannatav sugulane, seda suurem tõenäosus on inimesel paranoia tekkimiseks. Uuringud näitavad samuti, et ühemunakaksikutel on mõlemal 40% suurem tõenäosus paranoia väljakujunemiseks. Seoseid on leitud ka alkoholi või narkootiliste ainete, mis tekitavad ajutiselt paranoia sümptomeid, kuritarvitamisel, mis suurendavad psühhoosi ja paranoia tunnuste jäämise riski.
 
=== Psühholoogilised ===
Paranoia võib olla mõne vaimse haiguse sümptom, seoseid on leitud nii depressiooni, ärevuse, dementsuse kui skisofreeniaga. Paranoia tekkimist seostatakse tänapäeval ka ebakindluse ja negatiivsusega. Inimese alaväärsuskompleks ehk komme end teistest madalamana tunda ning hirm ärakasutamise ees võib ühel hetkel kontrolli alt väljuda. Aja jooksul hakkavad paranoilised indiviidid kõike negatiivsena nägema, mis võib kujuneda harjumuseks, ja sealt võivad välja kujunema hakata ka teised paranoia sümptomid.
 
=== Elusündmused ===
Stress või suured muutused võivad inimese muuta kriitilisemaks ja kahtlustavamaks, seeläbi paranoiliseks. Kõige sagedasemad näited selle kohta on töökaotus või lahkuminek, mil elumuutused toovad kaasa millestki ilmajäämise. Sellele vastupidi võib paranoia tekkida ka ootamatu võimu või jõukuse saavutamise tagajärjel, mida kogevad tihti kuulsused. Lisaks reaalsustunde kaotamisele võib see kaasa tuua ka usaldamatuse: teistel oleks nüüd otsekui motiiv tema ärakasutamiseks. Aja jooksul võib selline mõttemuster kujuneda paranoiaks. <ref>http://www.healthguidance.org/entry/15511/1/The-Causes-of-Paranoia.html</ref>
 
== Seos vaimsete haigustega ==
 
=== Paranoia ja depressioon ===
Paranoia esineb enamasti psühhootilise depressiooni korral, mil lisaks depressiooni sümptomitele kogeb inimene ka viirastusi ja hallutsinatsioone. Sellised inimesed võivad hakata arvama, et keegi sisestab nende pähe või suudab pealt kuulda nende mõtteid. Seda on keeruline diagnoosida, sest üldjuhul suudavad inimesed mõista, et nende kahtlused ei vasta tõele. Seetõttu võib psühhootiline depressioon kujuda krooniliseks, areneda edasi bipolaarsuseks või lõppeda suitsiidiga.
 
=== Paranoia ja ärevus ===
 
=== Paranoia ja skisofreenia ===
 
=== Paranoia ja dementsus ===
 
==Ravivõimalused==
Kuigi paranoiast täielikult vabanemiseks ei ole välja töötatud kindlat ravimeetodit, on sümptomeid võimalik leevendada ja kontrolli all hoida. Levinuimad viisid selleks on ravimite võtmine ja teraapia, ekstreemsematel juhtudel ka haiglas olemine. Määratud ravi sõltub sellest, kui ägedad on haige sümptomid. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia''. Kasutatud 30.10.2016 https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/paranoia </ref> Tihti ei otsi paranoilised indiviidid iseseisvalt abi, sest nad ei näe ise oma käitumises probleemi. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia and Delusional Disorders''. Kasutatud 30.10.2016 http://www.mentalhealthamerica.net/conditions/paranoia-and-delusional-disorders. </ref>
[[Pilt:Thioridazine.svg|pisi|Tioridasiini, rahusti, mida paranoia puhul välja kirjutatakse, molekul.]]
 
===Ravimid===
38

muudatust