Lääne-Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
104. rida:
{{Vaata|Arelaat}}'' ehk [[Alam-Burgundia]] kuningriik, [[Ülem-Burgundia]], [[Burgundia hertsogkond]], [[Provence'i ajalugu]]''
Segaduses pärast [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II Kogeleja]] surma aastal 879 kasutas Lääne-Frangi krahv [[Boso (Provence)|Boso]] juhust ja rajas [[Alam-Burgundia]] kuningriigi (''Bourgogne Cisjurane'') Arles'is. Paralleelselt asutas [[Vanem Welfide dünastia|Welfi]] Auxerre'i krahv [[Rudolf I (Burgundia)|Rudolf]] aastal 888 pärast Ida-Frangi riigi keisri [[Karl Paks]]u surma [[Ülem-Burgundia]] kuningriigi [[Saint-Maurice (Šveits)|Saint-Maurice]]'is. Kui tema poeg ja pärija [[Rudolf II (Burgundia)|Rudolf II]] omandas aastal 933 kuningas [[Hugues (Arles)|Hugues'lt]] lõpuks [[Alam-Burgundia]], taasühendati [[Burgundia kuningriik]]. [[Arelaat|Burgundia kuningriik]] kukkus kokku seoses feodaalse anarhiaga pärast valitseva suguvõsa hääbumist aastal 1032. Arelaat läks [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] kontrolli alla, kui selle päris keiser [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Konrad II]] [[Saali dünastia]]st, [[Burgundia hertsogkond]]a hakkas valitsema Prantsuse [[Kapetingid]]e kõrvalharu.
[[Burgundia hertsog]] (888–921) [[Richard Justiciarius]]e ajal (suri aastal 921) hakkas tekkima Burgundia hertsogkond. Richardit tunnistati kuninga poolt ametlikult kui hertsogit; ta oli ka iga oma krahvkonna krahv (kui seal ei olnud tema asemel vikont). Burgundia hertsogina oli ta võimeline valitsema järjest suurema võimuga oma territooriumi üle. Tema territooriumide kogumil kasutati mõistet "ducatus" (hertsogi poolt valitsetav territoorium). Richardi ducatusesse kuulusid piirkonnad [[Autunais]], [[Beaunois]], [[Avalois]], [[Lassois]], [[Dijonais]], [[Memontois]], [[Attuyer]], [[Oscheret]], [[Auxois]], [[Duesmois]], [[Auxerrois]], [[Nivernais]], [[Chaunois]] ja [[Massois]]. Richardi ajal said need territooriumid seaduse ja korra, neid kaitsti [[normannid]]e eest ja need pakkusid varjupaika tagakiusatud munkadele.
110. rida:
Pärast [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II]] surma sai kuningaks tema vanem poeg, [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]], kes aga suri juba [[882]], kui ta veel 20-aastanegi polnud, [[hobune|hobuse]] seljast kukkudes. Siis sai Lääne-Frangi kuningaks [[Karlmann II]], kes aga suri [[jahipidamine|jahi]]õnnetusel [[884]], samuti enne 20. sünnipäeva. Järgmiseks kuningaks ei valitud noorimat [[Charles III Lihtsameelne|Charles'i]], kes oli veel liiga noor, vaid tema onu [[Karl Paks]], kes oli ühtse [[Frangi riik|Frangi riigi]] viimane valitseja.
==Karl III Paks valitsusaeg==
| |||