Lääne-Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel

[[877]]. aastal marssis [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaaliasse]] [[Ida-Frangi riik|Ida-Frang]]i [[Ida-Frangi kuningas|kuningas]] [[Karlmann (Ida-Frangi kuningas)|Karlmann]], [[Charles Paljaspea]] aga suri 877. aastal. Kui Lääne-Frangi riigi Charles II Paljaspea aastal 877 suri, nõudsid nad Charles'i pojalt [[Louis II (Lääne-Frangi kuningas)|Louis II Kogelejalt]] taas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar I]] pärandit, samuti keisritiitlit. Seoses Lääne-Frangi riigi nõrgenemisega sai [[Karlmann (Ida-Frangi kuningas)|Karlmann]] Itaalia kuningaks, samas sisenes [[Ludwig Noorem]] Lääne-Lotringi, mille Charles'i pojapojad [[Louis III (Lääne-Frangi kuningas)|Louis III]] ja [[Carloman II (Prantsusmaa)|Carloman II]] aastal 880 [[Ribemonti leping]]uga talle loovutasid. [[Frangi keiser|Frangi keisri]] surma järel nõudis Karlmann krooni endale, kuid paavst ei tahtnud seda talle anda. Karlmanni haigestumisel tungisid tema liitlased [[Spoleto hertsogkond|Spoleto]] [[Spoleto hertsog|hertsog]] [[Lamberto I]] ja [[Toscana mark|Toscana margi]] [[Tuscia markkrahv|markkrahv]] [[Adalberto I]] Rooma ning vangistasid paavsti, nõudes Rooma elanikelt truudusvannet Karlmannile. Paavst [[Johannes VIII]] keeldus okupeerijate nõudmisi täitmast ja põgenes Lääne-Frangi riiki, kus ta kroonis [[7. september|7. septembril]] [[878]] [[Troyes]] kuningaks Louis II. [[Frangi riik|Frangi]] [[Frangi keiser|keisri]]ks Louis II siiski ei saanud, sest juba järgmise aasta aprillis ta suri, olles valmistumas retkeks [[viikingid|viikingite]] vastu. Et ta valitsusaeg kestis vaevalt poolteist aastat, ei jõudnud ta midagi erilist korda saata. Selleks ajaks oli keskriik Prantsusmaa kuningriigis kiiresti kaotamas võimu. Charles II Paljaspea oli üsna edutu ohjeldama [[viikingid|viikingeid]], kohalik elanikkond pidi toetuma oma kohalikele krahvidele, et seista viikingitele vastu, ja [[krahv]]id muutusid varsti peamiseks võimuallikaks, esitades väljakutse Charles II Paljaspea keskvõimule Pariisis. Kui nende võim kasvas, hakkasid nad oma ametit perekonnas pärandama ja rajasid kohalikke dünastiad. Tekkisid sõjad keskvõimu ja krahvide vahel, samuti sõjad võistlevate krahvide vahel, mis veelgi kurnas kaitsjaid viikingite vastu.

 

 

==Burgundia eraldumine==