Ava peamenüü

Muudatused

Suurus jäi samaks ,  3 aasta eest
Eemaldatud muudatus 4511928, mille tegi 2001:7D0:87E4:3080:38F5:102E:72B4:A70E (arutelu)
}}
 
'''Talvesõda''' ([[soome keel]]es ''talvisota'', [[rootsi keel]]es ''vinterkriget'') oli [[sõda]] [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja [[Soome|Soome Vabariigi]] vahel, osa [[Teine maailmasõda|teisestTeisest maailmasõjast]].
 
Sõda algas, kui Nõukogude Liit ründas [[30. november|30. novembril]] [[1939]] kell 8.30 [[sõja kuulutamine|sõda kuulutamata]] Soome Vabariiki. Talvesõda kestis 105 päeva ja lõppes [[13. märts]]il [[1940]] [[Moskva rahuleping]]uga. Rahu kestis kuni 25. juunini 1941. [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] käigus oli Soome uuesti sõjategevuses [[NSV Liit|NSV Liiduga]], kuid formaalselt väideti end mitte olevat Saksamaa liitlane.
Sõda sai tuntuks viimase 100 aasta külmima talve ja [[Punaarmee]] suurte inimkaotuste tõttu. Nõukogude Liidu kaotused selles sõjas olid soomlastega võrreldes kordades suuremad.
 
Et teiseTeise maailmasõja [[Läänerinne (Teine maailmasõda)|Läänerindel]] käis [[kummalineKummaline sõda]], kus suurt midagi ei toimunud, jälgis maailma ajakirjandus talvesõdaTalvesõda hoolega. Tuntuks said [[soome sisu]] ja [[Molotovi kokteil]]i mõiste, samuti soomlaste taktika ''[[motti]]'' ja "[[Talvesõja vaim]]".
 
==Eellugu==
2. detsembril teatas Soome peaminister [[Risto Ryti]], et Soome on valmis läbirääkimisteks kõigi küsimuste üle, mida on võimalik arutada, kuid ei anna järele oma iseseisvuse ja siserežiimi küsimuses<ref>7 päeva Soome-Nõuk. Vene konflikti. Rahvaleht, 4. detsember 1939, nr. 285, lk. 8.</ref>.
 
==Relvajõud talvesõjasTalvesõjas==
===Soome Vabariigi relvajõud===
 
[[Pilt:Talvesõja ülevaade.png|thumb|180px|Nõukogude vägede rünnakusuunad Talvesõjas.]]
Nõukogude Liidu juhtkond arvas, et Soomet rünnates ei kesta sõjategevus üle paari-kolme nädala.
Nõukogude väed tungisid Soomele kallale [[30. november|30. novembri]] 1939 hommikul terve Nõukogude-Soome Vabariigi piiri ulatuses ning Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Soomlased olid 1920. aastatel ehitanud [[Mannerheimi liin|Mannerheimi kaitseliini]]. Paraku ei jõutud talvesõjaksTalvesõjaks valmis ehitada Mannerheimi liini teist järku, mille ehitamist alustati 1932. aastal.
 
===Punaarmee esimene pealetung===
Soomele tulid appi tuhanded vabatahtlikud paljudest riikidest, appitulnuid vabatahtlike oli 12 000 meest, peamiselt rootslast (sama palju kui Hispaania kodusõja internatsionaalsetes brigaadides<ref>Hannes Walter. Sõdadest lähemal ja kaugemal. Tallinn 2012. Lk. 105</ref>. Talvesõjas osales ka sadakond eestlast (ametlikult 56, A. Juutilaineni hinnangul võis neid olla üle saja)<ref>Leskinen, Juutilainen 2002:721. ([[Antti Juutilainen]]. Välismaa vabatahtlikud Talvesõjas.)</ref>. Otsesest abistamisest võtsid osa 26 riiki. Lennukite, tankide ja muu sõjavarustuse suurimaiks müüjateks Soomele olid Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia, Hispaania. [[USA president]] [[Franklin Roosevelt]] keelas toorainete ja tööstusseadmete ekspordi Nõukogude Liidule ja andis Soomele 30 miljonit dollarit laenu.
 
Inglismaa ja Prantsusmaa kavandasid saata Soomele appi 57 000-mehelise ekspeditsioonikorpuse, mis oli juba Inglismaa [[sadam]]ates laevadele paigutatud, kuid [[Rootsi]] ja Norra valitsus keeldusid kategooriliselt ekspeditsioonivägede läbilaskmisest oma territooriumi kaudu. Vaatamata Soome valitsuse korduvatele palvetele jäi Rootsi ebasõbralik hoiak Soome suhtes püsima kuni talvesõjaTalvesõja lõpuni. Seetõttu jäi Soomel väga vajalik välisabi saamata. Kuid nimelt see Inglismaa ja Prantsusmaa kavatsus hoidis ära Soome okupeerimise ja liitmise 12. liiduvabariigina <ref name="Kallas"/>
 
10. detsembril 1939 teatas Tallinnas asuva Nõukogude Liidu täievolilise esinduse nõunik [[Vladimir Botškarjov]], et soomlased tegelevad Eesti elanike värbamisega tegevarmeesse, makstes teenistuse eest 250 krooni kuus; värvatud toimetatakse kohale mootorpaatidel<ref>Liivi Uuet ja Erich Kaup. Sotsialistliku revolutsiooni käsiraamat. Tammerraamat, 2011, lk. 176.</ref>.
==Kaotused==
[[Pilt:KaatuneitaNeuvostosotilaita.jpg|thumb|Talvesõjas langenud punaarmeelased]]
Soome kaotas talvesõjasTalvesõjas langenutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi võetutena 1434 meest <ref name="Made"/>.
 
Punaarmee kaotustest on erinevaid andmeid. Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov väitis Punaarmee kaotusteks [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] istungil [[29. märts]]il 1940 langenutena 48 745 ja haavatutena 186 584. Soomlaste kaotusteks valetas ta vähemalt 60 000 langenut ja 250 000 haavatut, seega kõik Soome armee võitlejad. [[1952]]. aasta [[NSV Liidu Kaitseministeerium]]i kaadrite peavalitsuse andmetel kaotas Punaarmee sõjas 126 875 inimest langenutena, andmeid haavatute, surnuks külmunute ja teadmata kadunud võitlejate kohta ei esitatud.
{{kas|Uuema vene statistika}} järgi olid Punaarmee kaotused langenute ja teadmata kadunutena 126 875 meest, haavatutena 264 908, haigestunutena 51 892, külmunutena 9614 ja vangi võeti 3100 sõdurit <ref name="Made"/>.
 
[[Nikita Hruštšov]]i järgi kaotas Nõukogude Liit talvesõjasTalvesõjas 1 000 000 meest.
 
[[Marssal]] [[Carl Gustaf Emil Mannerheim]]i päevakäsus [[13. märts]]il 1940 mainiti venelaste (Nõukogude Liidu) kaotusteks umbes 200 000 meest ja 1600 tanki.