[[Pilt:Egypt.Giza.Sphinx.02.jpg|[[Vana-Egiptus]]e ajast säilinud [[Khafre püramiid]] ja [[Chephreni sfinks]]|thumb]]
'''Vanaaeg on munn mis on väga mairsev'''
'''Vanaaeg''' on ajajärk, mis algas [[kiri (lingvistika)|kirja]] tekkimisega ning lõppes Lääne-Rooma keisririigi lagunemisega.<ref>Vanaaeg: ajalooõpik 6. klassile, I osa. 2010. Lk. 11.</ref> Sellele järgnes [[keskaeg]]. Tegemist on aega märkiva suhtelise mõistega, millele vastava aja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Vanaajale eelnes "[[esiaeg]]", millega peetakse silmas aega enne [[riik]]ide teket ja [[kiri (lingvistika)|kirja]] kasutuselevõttu.
[[ajalugu|Ajaloolise]] mõistena võeti sõna kasutusele [[Renessanss|renessansiajal]] ja vanaajaks ([[antiikaeg|antiikajaks]]) nimetati [[Vana-Kreeka]] ja [[Vana-Rooma]] [[antiikkultuur]]i ajastut{{lisa viide}}; vanaajale järgnenud [[keskaeg]]a alustati umbes [[5. sajand]]ist pKr. Hiljem, kui tekkisid raskused mõiste rakendamisel väljaspool [[Vahemeremaad|Vahemeremaid]], hakati sõna antiikaeg kõrval kasutama üldisema tähendusega mõistet vanaaeg. Konkreetse ajaloo jagamise vana-, kesk- ja [[uusaeg|uusajaks]] kinnistas Saksa ajaloolane [[Christophorus Cellarius]] [[1702]]. aastal.
Ajaloo liigendamist vanaks, keskmiseks ja uueks perioodiks kasutatakse ka vanaaja [[tsivilisatsioon]]ide ([[Egiptus]], [[Assüüria]], [[Babüloonia]], [[hetiidid]]) ajaloos.
==Vanaaeg Eestis==
[[Eesti]]s vanaaega ei olnud, sest enne [[13. sajand]]it puudus Eestis riiklik korraldus. [[Ajalooline aeg]] algas seetõttu [[Eesti keskaeg|keskajaga]].
