Kasutaja:Karl2707/Interferomeetria: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Lisasin välisviiteid. |
PResümee puudub |
||
2. rida:
'''Interferomeetria''' on lainete (enamasti [[Elektromagnetlaine|elektromagnetlainete]]) superpositsiooni kasutamine informatsiooni kogumiseks. Interferomeetria on oluliseks uurimismeetodiks [[Astronoomia|astronoomias]], [[Kiudoptika|kiudoptikas]], rakenduslikus [[Metroloogia (füüsika)|metroloogias]], optilises metroloogias, [[Okeanograafia|okeanograafias]], [[Seismoloogia|seismoloogias]], [[Spektroskoopia|spektroskoopias]], [[Kvantmehaanika|kvantmehaanikas]], [[Tuumafüüsika|tuuma]]- ning [[Osakestefüüsika|osakestefüüsikas]], [[Plasmafüüsika|plasmafüüsikas]], [[Kaugseire|kaugseires]] ja paljudel muudel aladel.
Interferomeetreid kasutatakse laialdaselt teaduses ja inseneerias väikeste muutuste mõõtmiseks, aine murdumisnäitaja määramiseks ning pinna ebatäpsuste uurimiseks. Näiteks koosneb astronoomiline interferomeeter kahest või rohkemast [[Teleskoop|teleskoobist]], mille signaalid ühendatakse. See võimaldab saada [[Lahutusvõime|lahutusvõimet]], mis on suurem kui üksikutel teleskoopidel.
== Aluspõhimõtted ==
[[Pilt:Interference of two waves.svg|pisi|Konstruktiivne ja destruktiivne interferents]]
Interferomeetria aluseks on [[Laine|lainete]] [[Superpositsiooniprintsiip|superpositsioon]], mille korral lained liituvad nõnda, et uuel lainel on omadus, mis on määratud esialgsete lainete omadustega. Kahe sama [[Sagedus|sagedusega]] laine liitumisel on nende summa intensiivsus määratud faasivahega. Samas faasis olevad lained osalevad konstruktiivses interferentsis ning summa laine amplituud on suurem esialgsetest. Vastasfaasi korral tekib võrdsete amplituudidega lainete vahel kustutamine. Vahepealsetel juhtudel on tegemist vahepealsete [[Amplituud|amplituudide]] väärtustega.
Erinevaid teepikkusi läbinud lainete vahel on käiguvahe <math display="inline">\Delta = \Delta_2 - \Delta_1</math>ehk lihtsamalt öeldes teepikkuste erinevus. Sellest tulenev faasivahe vaatluspunktis on <math display="inline">\delta = k\Delta</math>. Faasivahest lähtuvalt saab leida maksimumide ja miinimumide tingimuse. Intensiivsus on maksimum, kui käiguvahe on täisarv [[Lainepikkus|lainepikkuste]] kordne
28. rida:
kus <math display="inline">\epsilon_0</math> on [[Elektriline konstant|elektriline konstant,]] <math display="inline">\epsilon</math> - keskkonna [[dielektriline läbitavus]], <math display="inline">v</math> - valguse [[faasikiirus]] ja <math>E_0</math> valguse elektrivälja tugevuse amplituudväärtus. Kiiritustihedus on keskmine energia, mis läbib ühikulise suurusega pinda ühes ajaühikus. <ref>"[http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/opt/optika/prax/INTERFERENTS_March2014.pdf Interferents]" Matti Laan, Hans Korge, Peeter Paris 2008 kasutatud 3. novmeber 2016</ref>[[Pilt:Michelson Interferometer scheme.png|pisi|MIchelsoni interferomeeter]]Tutvume interferomeetriaga kõige levimuna, Michelsoni interferomeetri näitel. Valgusallikast tulnud valguskiir jaotatakse kiirejagaja (poopleegel) abil kaheks. Mõlemal kiirel on oma teekond, mida mööda see liigub. Väljundpildi saamiseks kiired taasühendatakse. Käiguvahe, läbitud teepikkuste erinevus, tekitab lainetele faasivahe. Faasivahe on sõltuv teekonna omadustest. See võimaldab määrata erinevust teepikkuses või murdumisnäitaja muutumist.
[[Pilt:Michelson interferometer fringe formation.svg|pisi|Samakalde ja -paksus interferentspildid]]
Interferomeetrite korral tuleb eristada kahte eri tüüpi interferentspilti. Samakalderibad on kontsentrilised rõngad, mis on lokaliseeritud lõpmatused. Pildil vahelduvad heledad ja tumedad rõngad. Michelsoni interferomeetri korral on mõlemad peeglid langeva valguskiirega risti. Interferentspilt tekib [[Optiline teepikkus|optiliste teepikkuste]] erinevusest. Pildil on näha rõngaid, kuna keskmest eemale liikudes suureneb nurk optilisetelje ning asukoha vahel, mis omakorda toob kaasa teepikkuse suurenemise.
Samapaksusribad tekivad, kui Michelsoni interferomeetris on peeglite vahel väike nurk. Sellest tulenevalt jõuavad kaks lainet väljundisse nurga all. Need lained interfereeruvad omavahel tekitades interferentspildi.
| |||