Ava peamenüü

Muudatused

Väga külma Ukraina talve saatsid rootslased mööda talvekorteris Põhja-Ukrainas, kus neil oli tõsiseid muresid armee varustamisega, sest venelased lõikasid varustuse ära. Nii oli kevade alguses [[1709]] lahinguvalmis ainult kolmandik Rootsi armeest väheste suurtükkidega. Eriti Saksamaalt värvatud sõdurid ei olnud külmale vastu pidanud. Ometi söandas Karl XII [[Rootsi sissetung Venemaale|tungida sügavale Vene territooriumile]].
 
Ettevalmistused [[Poltava]] piiramiseks toimusid aprillis ning piiramist alustasid rootslased 30 000 mehega Karl XII juhtimisel [[1. mai]] öösel vastu [[2. mai]]d<ref>Ragnhild Marie Hatton. "Charles XII of Sweden", Littlehampton Book Services Ltd, 1968. ISBN-13: 978-0297748267.</ref> 1709. Vajaliku varustuse puudumise tõttu piiramine venis. Mai lõpuks jõudsid Poltava lähistele Vene armee peajõud (42 000 meest) Peeter I juhtimisel. Et Karl XII oli saanud piiramise käigus jalga haavata, ei saanud ta ise lahingut juhtida. Rootslased tungisid [[8. juuli]]l 1709 (Juliuse kalendri järgi 27. juunil, Rootsi kalendri järgi 28. juulil) [[Poltava lahing]]us [[Carl Gustav Rehnskiöld]]i juhatusel esimesena venelastele peale, kuid Vene väed purustasid nad. Rootslased kaotasid surnutena üle 9000 mehe. Juulis alistus Perevolotšna lähedal venelastele 16 000 meheline Rootsi väeüksus eesotsas kindral [[Adam Ludwig Lewenhaupt]]iga. Kolmandik Rootsi vägedest oli kaotatud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
Mazepa liitumise järel Karl XII vägedega, vallutasid Vene väed Aleksandr Menšikovi juhtimisel Hetmaniriigi pealinna [[Baturini kindlus]]e ja tapsid selle elanikud. Karl XII ja Ivan Mazepa pääsesid [[Osmanite riik|Osmanite]] valdustesse, kuhu Karl jäi viieks aastaks. Need sündmused tähendasid sõjas murrangut Venemaa kasuks.
 
Peeter saatis oma saadiku [[İstanbul]]i ning nõudis Karli väljaandmist. [[Ahmed III]] laskis saadiku vangikongi heita. Seepeale tungis Peeter oma väega [[Osmanite riik#Põhjasõda|Osmanite riiki]]. Türklased piirasid [[Prut]]i ääres asuvas [[Huşi]]s Vene väed ümber. Ent nad ei kasutanud oma üleolekut ning võimaldasid Peetril auga taganeda. [[Pruti-sõjakäik]] (1711), lõppes 23. VII 1711 Pruti vaherahuga. [[Pruti rahu]]ga kohustus Peeter loovutama [[Azovi kindlus]]e, tõmbuma tagasi kasakate aladelt ja likvideerima Aasovi mere äärde ehitatud kindlused. Sõjaolukord kestis aastani 1713, siis sõlmiti samadel tingimustel [[Adrianoopoli rahu]].
53 125

muudatust