Baha'u'llah: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[ImagePilt:Shrine of Bahá’u’lláh.jpg|thumbpisi|Bahá'u'lláhilláh' pühamu]]
[[ImagePilt:Bahullah.jpg|thumbpisi|Baha'u'llah (1868)]]
'''Baha’u’llah,''' araabia keeles “Jumala'Jumala Auhiilgus”auhiilgus', on tiitel, mille võttis endale [[Baha'i usk|bahá'í usu]] asutaja, [[Mírzá Husayn-´Álí]] (1817-1892).
 
Sündinud [[19. sajand|19. sajandi]] [[Iraan|Iraani]] kõrgest soost perekonnas, loobus Bahá’u’lláh poliitilisest positsioonist, mida talle noormehena pakuti ja otsustas kasutada oma varandust vaeste ja viletsate eest hoolitsemiseks. Ta hakkas Bábi (“Värav”'Värav'), noore Shirazist pärit kaupmehe, varajaseks järgijaks. Báb väitis end olevat Iraani ühiskonda muutma määratud uue religiooni kandja. Báb kuulutas ette teise Jumala sõnumitooja peatset tulekut, kes täidaks [[judaism|judaismi]], [[kristlus|kristluse]], [[islam|islami]] ja teiste peamiste maailma religioonide ennustused, juhatades sisse rahu ja õigluse ajastu kõigile inimestele. Kui riigivõimud Bábi [[1852]]. aastal hukkasid, pöördusid paljud tema liikumise jüngrid, bábid, juhenduse saamiseks Bahá’u’lláh’ poole.
 
Aastal 1852 [[Teheran|Teheranis]] bábina tegutsemise tõttu vangis olles, sai Bahá’u’lláh esimest korda teateid Bábi ettekuulutatud missioonist. Pärast vanglast vabanemist saadeti ta pagendusse [[Bagdad|Bagdadi]] ja [[1863]]. aastal teatas ta, et on kauaoodatud Jumala kauaoodatud sõnumitooja. Enamik bábisid aktsepteeris seda teadet ja nii sündis bahá’í kogudus.
 
Neljakümne pagenduses veedetud aasta jooksul, küll Iraani ja [[OttomaniOsmanite impeeriumriik|OttomaniOsmanite riigi]] võimude käes, Bagdadis, [[Konstantinoopol|Konstantinoopolis]]is, [[Adrianoopol|Adrianoopolis]]is ja lõpuks OttomaniOsomanite riigi kurjategijate karistuskohas [[Akka|Akkas]]s [[Palestiina|Palestiinas]] (praegune [[Iisrael]]) [[1868]]. aastal, avaldas Bahá’u’lláh enam kui 100 köidet Jumalast inspireeritud müstilisi teoseid, eetilisi ja ühiskonnaõpetusi, seadusi ja korraldusi. Ta pöördus ka oma aja kuningate ja valitsejate, sh Iraani [[šahh|šahhi]]i, [[Türgi sultan|TürgiOsmanite sultani]], [[ Pius IX|paavst Pius IX]], Saksa keisri [[Wilhelm I]], [[Victoria (Suurbritannia)|kuninganna Victoria]], Austria imperaatorikeisri [[Franz Joseph I|Franz Josephi]], [[Napoleon III]] ja Lääne valitsusjuhtide poole, teatades neile oma ilmutusest. Ta manitses neid valitsema oma alamaid õigluse ja kaastundega ning hoiatas, et vastasel juhul kaotavad nad oma võimu.
 
Bahá’u’lláh’ läkituse põhipunktidena võib kokkuvõtlikult nimetada ülemaailmset ühtsust ja õiglust. Ta õpetas, et on vaid üks Jumal, kes on avaldanud oma tahet mitmete jumalike õpetajate kaudu, nagu [[Aabraham]], [[Mooses]], [[Jeesus Kristus]], [[Muhamed]], [[Krišna]], [[Buddha]] ja [[Zarathustra]]. Vaatamata sellele, et nende poolt asutatud suurte religioonide ühiskondlikud õpetused erinevad sõltuvalt nende ilmutamise ajast ja kohast, on kõigi uskude vaimne olemus sama: kõigi inimeste eesmärk on tunda ja kummardada oma Loojat. Sel ajastul on inimkond võimeline tunnistama Jumala, religiooni ja inimpere ainsust. Bahá’u’lláh õpetas samuti, et mehed ja naised on võrdõiguslikud, et teaduse ja religiooni õpetused on omavahel kooskõlas, et äärmuslik vaesus ja rikkus tuleb kaotada, haridus peab olema ülemaailmne ja kohustuslik ning et tuleb valida üks ülemaailmne abikeel hõlbustamaks rahvusvahelist suhtlemist ja teineteise mõistmist.
 
Oma surma eel 1892. aastal kandis Bahá’u’lláh hoolt bahá’í koguduse juhtimise järjepidevuse eest, kindlustamaks selle ühtsust ja kaitsmaks seda lõhenemise eest. Tema vanim poeg ´Abbás Effendi (kes võttis endale tiitliks ‘Abdu’l-Bahá, mis tähendab “Auhiilguse Teener”) nimetati bahá’í usu juhiks ja ainsaks Bahá’u’lláh’ kirjutiste volitatud tõlgendajaks. See tegu võimaldas bahá’í kogudusel läbida oma eksistentsi esimene sajand kindla rikkumata ühtsusega, vaatamata selle välistele kui ka sisemistele väljakutsetele.