Redaktsioon: 2. aprill 2016, kell 04:07 redigeeri Andres (arutelu \| kaastöö) Bürokraadid, Liidese administraatorid, Administraatorid 414 085 muudatust PResümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. november 2016, kell 12:49 redigeeri eemalda 194.126.116.69 (arutelu) →‎Liigitamine Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:00065 sand collage.jpg\|pisi\|300px\|Varieeruva koostisega liivanäidised. Igal pildil on kujutatud umbes ühe ruutsentimeetri suurune ala. Rida-realt vasakult paremale: 1. Klaasliiv. [[Kauai]], [[Hawaii]] 2. Luiteliiv [[Gobi kõrb]]est 3. Kvartsliiv koos glaukoniidiga Eestist ([[Pakri poolsaar]]) 4. Vulkaaniline liiv [[Maui]]lt (Hawaii). Punakad tükid on murenenud kivifragmendid (punaka värvi annab oksüdeerunud raud, mida [[basalt\|basaldis]] leidub rohkelt) 5. Biogeenne liiv [[Molokai]]lt (Hawaii), mis koosneb peamiselt korallide tükkidest ja [[foraminifeerid]]e kodadest. 6. Peene hematiidipigmendiga kaetud kvartsiterad [[Utah]]' osariigist (USA). 7. Vulkaaniline klaas ([[obsidiaan]]) [[California]]st (Kaskaadise vulkaaniline ahelik) 8. Granaatliiv [[Idaho]]'st (Emerald Creek) 9. Oliviinliiv Papakolea rannast, Hawaii.]] '''Liiv''' on [[purdsete]], mille [[terasuurus]] on 0,0625~~...~~-2 [[Millimeeter\|mm]]<ref>Sinisalu, Rein & Kleesment, Anne (2002). Purdsetete granulomeetrilisest klassifikatsioonist. Eesti Geoloogiakeskuse Toimetised. 10/1. Lk 20–26.</ref> ([[Wentworthi lõimiseskaala]]). On ka teisi liiva definitsioone. Varem Eestis kasutatud klassifikatsiooni järgi oli liiva terasuurus 0,1~~...~~-1 mm.<ref>Raukas, A. (1964). Purdkivimite terasuuruse klassifikatsioon.</ref><ref>Raukas, A. (1981). Purdkivimite ja purdsetete klassifikatsioon terasuuruse järgi.</ref> Briti klassifikatsiooni järgi jääb liiva terasuurus vahemikku 2~~...~~-600 [[Mikromeeter\|μm]] ehk 0,002~~...~~-0,6 mm. Ka [[mullateadus]]es esineb [[Geoloogia\|geoloogilisest]] erinevaid liiva definitsioone. Rahvusvaheliselt levinuima definitsiooni kohaselt jääb liiva terasuurus vahemikku 0,02~~...~~-2 mm. [[USDA]] (''United States Department of Agriculture'') järgi on liiva terasuuruseks 0,5~~...~~-2 mm. == Liigitamine == [[Pilt:Kvartsliiv_Tabina.jpg\|pisi\|left\|Peeneteraline [[Gauja lade]]me liivakivi koosneb kõige suurema kvartsisisaldusega liivast Eestis.]] Liivast jämedamat purdsetet nimetatakse [[kruus]]aks ning peenemat [[aleuriit\|aleuriidiks]]. Sõltuvalt valdavast terasuurusest jagatakse liivad '''ülijämedateks''' (1~~...~~-2 mm), '''jämedateks''' (0,5~~...~~-1 mm), '''keskmiseteralisteks''' (0,25~~...~~-0,5 mm) ja '''peeneteralisteks''' (0,0625~~...~~-0,25 mm). Tihti jagatakse liivad lihtsalt '''jämeliivaks''' ja '''peenliivaks'''. Selle järgi on jämeliiv purdsete valdava terasuurusega 0,5~~...~~-2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat [[fraktsioon (osakeste kogum)\|fraktsioon]]i leiduda alla 50% sette [[maht\|mahust]]. Peenliiv on purdsete valdava terasuurusega 0,0625~~...~~-0,5 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda alla 50% sette mahust. [[Mineraal]]se koostise alusel eristatakse '''monomineraalset''' ja '''polümiktset liiva'''. Monomineraalne liiv koosneb ühest, polümiktne aga mitmest mineraalist. Levinuim monomineraalne liiv on [[kvartsliiv]]. [[Kvarts]] ongi liivades enamasti valdavaks mineraaliks. Teised olulisemad liiva moodustavad mineraalid on [[Päevakivi\|päevakivid]], [[Vilk\|vilgud]], [[Amfibool\|amfiboolid]], [[Pürokseen\|pürokseenid]], [[glaukoniit]] ja ka mitmesuguste kivimite purdosakesed.

Liiv: erinevus redaktsioonide vahel