Mets-karihiir: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 195.250.188.67 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Kuriuss. |
|||
65. rida:
Looduslikke vaenlasi on tal vähe, enamik [[kiskjalised|kiskjaid]] ei söö karihiiri nende muskuselõhna tõttu, kuigi vahel murravad (on ka andmeid karihiirte liha mürgisusest). Oluliseks toiduobjektiks on karihiired [[maolised|madudele]], teatud määral ka [[siil]]idele ja [[mutt]]idele. Lindudest on nende suurimad vaenlased [[kakulised]] ja [[toonekurg|toonekured]].
Hinnangute järgi hukkuvad pooled mets-karihiired esimese kahe elukuu jooksul. Mets-karihiire maksimaalne eluiga looduses on 15–23 kuud. Nad on Eestis ühed arvukaimad pisiimetajad, moodustades mõnes paigas arvuliselt kuni 50% pisiimetajatest (tüüpiline [[fooniliik]]). Kõige rohkem on karihiiri suvel (asustustihedus 42–100 isendit hektaril), talvel nende arvukus väheneb tunduvalt.hhgf
==Haigused==
| |||