Rahvusvaheline kosmosejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
viitetõrke eemaldamine |
|||
41. rida:
Kosmoseaparaadis ümbritseb inimesi keskkond, mis ei suuda [[elu]] tagada. On küll leitud üksikud lihtsad eluvormid, mis suudavad ellu jääda ka [[avakosmos]]es, kuid inimesele mõjub subatomaarsete osakeste [[kiirgus]] hävitavalt.<ref name="Beer microbes">[http://www.bbc.co.uk/news/science-environment-11039206 Beer microbes live 553 days outside ISS], vaadatud 4. juunil 2011</ref> Osaliselt kaitseb ISSi kiirguse eest [[Maa magnetväli]]. Keskmiselt umbes 70 000 km kaugusel Maast hakkab Maa magnetväli [[päikesetuul]]t kõrvale kallutama. Ohtlikud on aga päikesepursked, mis ilmuvad praktiliselt ette hoiatamata. Venemaa moodulisse on rajatud spetsiaalne tugevamalt varjestatud osa, kuhu saab sellisel puhul varjuda.<ref>[http://www.space.com/2080-solar-flare-hits-earth-mars.html Solar Flare Hits Earth and Mars]</ref><ref>[http://science.nasa.gov/science-news/science-at-nasa/2005/10jun_newstorm/ A new kind of solar storm]</ref>
Iga meeskond viibib kosmosejaamas mitu kuud. Teaduslikke eksperimente tehakse iga päev, nädalas koguneb kuueliikmelisel meeskonnal umbes 250 inimtundi.<ref name="ISS overview">[http://www.shuttlepresskit.com/ISS_OVR/index.htm International Space Station Overview], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref><ref name="Science in School">[http://www.scienceinschool.org/2008/issue10/iss The International Space Station: life in space], vaadatud 17. veebruaril 2009</ref> Viisteist esimest meeskonda viisid kokku läbi 138 suuremat teadusuuringut.<ref name="Bergin">[http://www.nasaspaceflight.com/2009/08/iss-assembly-producing-science-research-accomplishments/ ISS: Still in assembly, producing science research accomplishments], vaadatud 27. septembril 2009</ref> Uuringutulemused avaldatakse iga kuu.<ref name="ResProg">[http://spaceflightsystems.grc.nasa.gov/Advanced/ISSResearch/ ISS Research Program], vaadatud 27. veebruaril 2009</ref> Uuritakse eelkõige [[kaaluta olek]]u mõju inimesele ning tehakse [[eksperiment]]e ja [[vaatlus]]i meditsiini, [[loodusteadused|loodus-]] ja [[tehnikateadused|tehnikateaduste]], [[astronoomia]] ja [[meteoroloogia]] vallas<ref name="ISS overview"/><ref name="NASA Fields of Research">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20080123150641/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html Fields of Research]
Tulevasi võimalikke kaugeid kosmoselende silmas pidades kogutakse andmeid pikaajalise kosmoses viibimise mõju kohta inimorganismile. Kogutakse andmeid muu hulgas [[lihaste atrofeerumine|lihaste atrofeerumise]], [[osteoporoos]]i ja [[kehavedelik]]e liikumise kohta organismis. Aastast [[2006]] pärinevate andmete põhjal on tõenäoline, et luukadu ja lihaskärbumine on pika lennu järel nii suur, et teisel planeedil maandumise korral tekiksid [[luumurd|luumurrud]] ja liikumisraskused.<ref name="JCB">{{cite book|author=Jay Buckey|title=Space Physiology|publisher=Oxford University Press USA|date=23. veebruar 2006|isbn=978-0-19-513725-5}}</ref><ref>[http://www.newscientist.com/article/dn17476-ion-engine-could-one-day-power-39day-trips-to-mars.html?full=true Ion engine could one day power 39-day trips to Mars], vaadatud 8. jaanuaril 2010</ref>
| |||