Kasutaja:Agneskolga/Paranoia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Agneskolga (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Agneskolga (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
2. rida:
 
==Sümptomid==
Paranoiat iseloomustavad püsivalt kestvad luulumõtted või luulumõtete kompleks. Sümptomid avalduvad enamasti hilises täiskasvanu- või keskeas. Kaaskodanikel või lähikondlastel võib tihti olla raskusi paranoiliste indiviidide äratundmisega, sest kui luulud välja arvata, püsivad kannatanute kõne, käitumine ja emotsioonid tavapärasena. <ref> Liiv, A. (2009). ''Paranoia''. Kasutatud 30.10.2016 https://www.kliinik.ee/haiguste_abc/paranoia/id-1310 </ref>
 
Paranoilise häirega isikute kõige sagedasemad käitumismallid kipuvad olema umbusaldus, vaidlushimulisus ja veendumus, et neid kritiseeritakse või tahetakse ära kasutada, samuti ülim valvsus ja pingsuspinges olek. Tihti on neil raskusi andestamisega. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia and Delusional Disorders''. Kasutatud 30.10.2016 http://www.mentalhealthamerica.net/conditions/paranoia-and-delusional-disorders. </ref> Paranoilised inimesed väldivad teistele oma isikliku info jagamist, kartuses, et seda sellevõidakse kasutamisthiljem nende vastu ära kasutada, ning otsivad teiste öeldus või pilkudes tagamõtteid. Suheldes on nad eemalolevad ja armukadedad, samuti agressiivse reageerimisegareageerimismaneeriga. Seetõttu on paranoiliste inimeste lähisuhete loomine ja nende püsivana hoidmine oluliselt raskendatud.<ref> Autor teadmata. ''Paranoid Personality Disorder''. Kasutatud 30.10.2016 http://www.webmd.com/mental-health/paranoid-personality-disorder?page=2 </ref>
 
 
12. rida:
 
==Ravivõimalused==
Kuigi paranoiast täielikult vabanemiseks ei ole välja töötatud kindlat raviravimeetodit, on sümptomeid võimalik leevendada ja kontrolli all hoida. Levinuimad viisid selleks on ravimite võtmine ja teraapia, ekstreemsematel juhtudel ka haiglas olemine. Määratud ravi sõltub sellest, kui ägedad on haige sümptomid. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia''. Kasutatud 30.10.2016 https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/paranoia </ref> Tihti ei otsi paranoilised indiviidid iseiseseisvalt abi, sest nad ei näe ise oma käitumises probleemi. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia and Delusional Disorders''. Kasutatud 30.10.2016 http://www.mentalhealthamerica.net/conditions/paranoia-and-delusional-disorders. </ref>
 
===Ravimid===
Paranoia raviks kirjutatakse ravimeid välja vaid siis, kui sümptomid on väga rängad või diagnoositudlisaks on diagnoositud ka mõni muu ravimitega ravitav vaimne haigus, näiteks ärevushäire või depressioon. Võib aga juhtuda, et patsient keeldub talle määratud ravimeid võtmast, kartes et see teeb neiletalle liiga. <ref> Autor teadmata. ''Paranoia''. Kasutatud 30.10.2016 https://www.betterhealth.vic.gov.au/health/conditionsandtreatments/paranoia </ref>
 
===Teraapia===
Paranoia ravimiseks kasutatakse enamasti psühhoteraapiat. Keskendutakse eelkõige sümptomite leevendamisele, suhtlemisoskuse arendamisele ja patsiendi madala enesehinnangu tõstmisele. Teraapia edukas läbiviimine võib olla keeruline, sest antud vormis on usaldus ülioluline, mis on vastuoluline paranoilise indiviidi usaldamatusega. Tulemusena ei pruugi patsient oma raviplaani järgida. <ref> Autor teadmata. ''Paranoid Personality Disorder''. Kasutatud 30.10.2016 http://www.webmd.com/mental-health/paranoid-personality-disorder?page=2 </ref>
 
==Välislingid==