Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
214. rida:
 
Ludwigi pojad alustasid [[832]]. aastal isa vastu taas kodusõda, paavst toetas kaaskeiser [[Lothar I (Frangi keiser)|Lotharit]], kellega koos siirdus ta [[Frankimaa]]le, et olla kodusõja osapooltele vahendajaks. Paavst (827–844) [[Gregorius IV]] õhutusel alustas [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] sõjategevust isa Ludwigi vastu ning paavsti vahendusel toimunud läbirääkimiste tulemusena reetsid Ludwigi väed ta ja liitusid Lothariga. Ludwig alistus ning andis võimu üle Lotharile. Ludwig suleti vangistusse ning [[Baieri Judith]] pügati [[nunn]]aks ning suleti kloostrisse. Lothari poolt kokku kutsutud kogunemisel, millel oli kavas Ludwig lõplikult võimult kõrvaldada, asusid Ludwigit kaitsma tema nooremad pojad Pippin ja Baieri [[Ludwig Sakslane|Ludwig]], mille tulemusena taastati Ludwigi võim ning ta ennistati keisritroonile. Aastal 835 tehti perekonna sees rahu ja Ludwig taastati keisriks. Juba tema eluajal jagasid ta pojad riigi omavahel, lõplikult sai see siiski teoks pärast Ludwigi surma, [[843]]. aastal [[Verduni lepe|Verduni leppega]].
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]
====Karolingide kodusõda====
{{vaata|Karolingide kodusõda}} (840-843)
219. rida ⟶ 220. rida:
 
Vaidlus sütitas uue sõja, seekord ühinesid [[Karl Paljaspea|Karl]] ja [[Ludwig Sakslane]], Lothari vastu. Pärast kaotust [[Fontenay lahing (841)|Fontenay lahingus]] oma noorematele vendadele, põgenes Lothar oma pealinna [[Aachen]]isse ja kogus uue armee. Uued väed olid kehvemad kui noorematel vendadel. Aastal 842 leppisid Karl ja Ludwig [[Strasbourgi vanded|Strasbourgi vannetega]] kokku kuulutada [[Lothar I (Frangi keiser)|Lothar]] keiserlikule troonile kõlbamatuks.
[[Pilt:Partage de l'Empire carolingien au Traité de Verdun en 843.JPG|thumb|300px|Karolingide keisririik oma suurimas ulatuses, ning kolmeks jagatuna aastal 843]]
 
==Keisririigi lagunemine==
227. rida:
* [[Karl Paljaspea]] sai lääneosa, millest hiljem kujunes [[Prantsusmaa]]. Karl sai kõik maad [[Rhône]] jõest läänes, mida kutsuti [[Lääne-Frangi riik|Lääne-Frangi riigiks]] ja osa alasi [[Saône]]'i jõest läänes, mida kutsuti ametlikult ''regnum burgundiae'' (Burgundia kuningriik), kuid kuna Prantsusmaa kuningas delegeeris administreerimise hertsogitele, sai territoorium tuntuks kui [[Burgundia hertsogkond]].
**[[Pippin I (Akvitaania)|Pippin]]ile tagati [[Akvitaania kuningriik]], kuid ainult Karli eestkoste all.
[[File:Shepherd-c-056.jpg|thumb|300px|Frangi riigi jagunemine 843–888]]
===Lääne-Frangi riik ===
{{Vaata|Lääne-Frangi riik}}, '' Lääne-Frangi kuningas (843–877) ning Frangi keiser (875–877) [[Charles II Paljaspea]]''