Redaktsioon: 24. september 2016, kell 09:41 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust →‎Karl Suure valitsusaeg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 30. oktoober 2016, kell 15:32 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 107 muudatust →‎Karl Martell Uuem muudatus →
114. rida: [[Pippin Herstalist\|Herstali Pippini]] surma järel alanud võimuvõitlus tulemusel alanud kodusõja võitis [[715]]. aastal Austraasia majordoomuseks kuulutatud [[Karl Martell]] ning kogu reaalne võim Frangi riigis koondunud tema kätte. Järgnevalt sõdis [[Karl Martell]] edukalt idapoolsete [[germaanlased\|germaani hõimudega]] ja liitis oma riigiga Lääne-[[Friisimaa#Friisimaa kuningriik\|Friisimaa]]. {{vaata\|Friisi-Frangi sõjad}} Friiside riigi lõpp tuli aastal 734 [[Boarni lahing]]us, kui friislased kaotasid [[Frangid\|frankidele]], kes vallutasid siis lääneosa kuni [[Lauwers]]ini. Nad vallutasid ala Lauwersist idas aastal 785, kui [[Karl Suur]] võitis [[Widukind]]i. Karolingid panid Friisimaa ''grewani'' võimu alla; see tiitel oli lõdvalt seotud [[krahv]]iga selle varajases tähenduses "kuberner", mitte "[[Feodalism\|feodaalisand]]". [[732]]. aastal tungisid Frangi riiki [[Hispaania ajalugu#Islami ülemvõim\|Hispaaniast]] [[Umaijaadide kalifaat\|Umaijaadide]]e [[kalifaat\|kalifaadi]] väed, kellega Karli väed kohtusid [[Poitiers' lahing (732)\|Poitiers' lahingus]]. Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Karli võitu on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästetud Euroopa kristlik tsivilisatsioon [[moslem]]ite invasioonist. [[8. sajand]]i alguses toimunud [[muslim]]ite poolt [[Läänegootide kuningriik\|Läänegootide kuningriigi]] põhjaterritooriumite kontrolli alla võtmist (tänapäeva on Kirde-Hispaania ja Lõuna-Prantsusmaa alad). Pärast muslimite sissetungi tagasitõrjumist sügavale [[Karolingid\|Karolingi]] monarhide juhitavasse Frangi riiki loodi [[Hispaania mark]]. See saavutati territooriumide ülevõtmisega piki [[Püreneed\|Püreneesid]] ja [[Pürenee poolsaar]]e kirdeosas. [[737]]. aastal suri ka [[Frangi kuningas]] [[Theuderich IV]] ja Karl jättis trooni tühjaks, nimetades ennast [[Frangi hertsog]]iks, kuid mitte kuningaks. Karli viimased valitsusaastad olid samuti edukad, ta allutas enda otsese või kaudse ülemvõimu alla peaaegu kõik alad, millest koosnes hilisem [[Karl Suur]]e impeerium, välja arvatud [[Itaalia]], kus valitsesid [[langobardid]]. 741. aastal [[Karl Martell]] suri ning jagas oma riigi poegade vahel: [[Karlmann (majordoomus)\|Karlmann]] sai Austraasia ja Alemannia koos vasallist Baieriga, Pippin Lühike aga Neustria ja Burgundia koos vasallist Akvitaaniaga.

Frangi riik: erinevus redaktsioonide vahel