Ava peamenüü

Muudatused

===Idaalade vallutamine===
[[File:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemereümbruse alad 218. aastal eKr]]
[[Pilt:Karte Makedoniens 200 vC-de.svg|200px|pisi|[[Antigoniidide dünastia]] [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] (oranž) aastal 200 eKr ja [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] ning [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] alad [[Balkani poolsaar]]el, [[Pergamon]]i kuningriik ja [[Seleukiidide riik]] [[Väike-Aasia]]s]]
[[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. [[Aleksander Suur]]e surma järel valitses Kreeka aladel [[Diadohhide sõjad|segaduste aeg]], kuid 276. aastaks eKr haaras Makedoonia üle kontrolli [[Antigoniidide dünastia]], mis põlvnes Aleksandri väejuhist [[Antigonos Monophthalmos]]est. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu enamikes Kreeka linnriikides. Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam Rooma, kes sõdis korduvalt Makedooniaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad|Vahemere maade]] allutamist. Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Makedoonia muudeti 148 eKr Rooma provintsiks. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us märkis Antigoniidide võimu lõppu Kreekas.Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) allutati [[Vana-Kreeka|Vana-]][[Kreeka linnriigid]]. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi.
[[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. [[Aleksander Suur]]e surma järel valitses Kreeka aladel [[Diadohhide sõjad|segaduste aeg]], kuid 276. aastaks eKr haaras Makedoonia üle kontrolli [[Antigoniidide dünastia]], mis põlvnes Aleksandri väejuhist [[Antigonos Monophthalmos]]est. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu enamikes Kreeka linnriikides. Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam Rooma, kes sõdis korduvalt Makedooniaga.
 
[[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. [[Aleksander Suur]]e surma järel valitses Kreeka aladel [[Diadohhide sõjad|segadusteIllüüria aegsõdadega]], kuid 276. aastaks eKr haaras Makedoonia üle kontrolli [[Antigoniidide dünastia]], mis põlvnes Aleksandri väejuhist [[Antigonos Monophthalmos]]est. Nad suutsid kehtestada oma ülemvõimu enamikes Kreeka linnriikides. Umbes aastast 200 eKr sekkus Kreeka asjadesse järjest enam Rooma, kes sõdis korduvalt Makedooniaga. Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad|Vahemere maade]] allutamist. Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Makedoonia muudeti 148 eKr Rooma provintsiks. Makedoonlaste lüüasaamine [[Pydna lahing]]us märkis Antigoniidide võimu lõppu Kreekas.Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) allutati [[Vana-Kreeka|Vana-]][[Kreeka linnriigid]]. Kreeka anastamine viidi lõpule aastal 27 eKr, mil keiser [[Augustus]] annekteeris ülejäänud Kreeka ja muutis selle [[Ahhaia senatiprovints]]iks. Oma sõjalisest üleolekust hoolimata imetlesid roomlased [[Kreeka kultuur]]i ja võtsid üle selle saavutusi.
{{vaata|Makedoonia sõjad}}, ''[[Esimene Makedoonia sõda]] (214–205 eKr), [[Teine Makedoonia sõda]] (200–197 eKr), [[Kolmas Makedoonia sõda]] (171–168 eKr), [[Neljas Makedoonia sõda]] (150–148 eKr)''.
 
54 381

muudatust