Vikipeedia

Trühvel: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Robot: muudetud 1 intervikilinki, mis on nüüd andmekogus Wikidata
Resümee puudub
1. rida:
{{See artikkel|räägib seente tüübist; perekonna kohta vaata artiklit [[Trühvel (perekond)]]}}
'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha]]d moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel">Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011</ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik (bioloogia)|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref>Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid – Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003</ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoorne|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.▼
{{ToimetaAeg|kuu=oktoober|aasta=2016}}
▲'''Trühvliteks''' nimetatakse seeni, mille viljakehad arenevad maa sees. Üldlevinult kutsutakse trühvliteks kõiki neid seeni, mille ümarad [[viljakeha]]d moodustuvad kas osaliselt või täielikult maa sees.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel">Leho Tedersoo, Triin Naadel: [http://www.eestiloodus.ee/index.php?artikkel=3656 "Trühvleid kasvab ka Eestis"] Eesti Loodus, jaanuar 2011</ref> Viljakehi moodustatakse aastaringselt, olenevalt [[liik (bioloogia)|liigist]], ning neid leiab [[orgaanika]]rikkast [[kõdu]]kihist või pinnasest kuni 30 cm sügavuselt.<ref>Helen Arusoo: [http://www.loodusajakiri.ee/loodusesober/artikkel414_397.html "Trühvlid – Vahemere maius"] Loodusesõber, juuni 2003</ref> Peaaegu kõik trühvlid kuuluvad [[kottseened|kottseente]] [[hõimkond]]a, kuna nende [[eos]]ed tekivad [[eoskott]]ides ehk [[askus]]tes. [[Spoor]]id levitatakse [[fungivoornefungivoor|fungivoorsete]] loomade vahendusel. Selleks on trühvlitel hästi arenenud reproduktiivsed ehituslikud struktuurid, mis eritavad spetsiifilist [[lõhn]]a, mis meelitab loomi neid tuvastama ja tarbima.
 
Enamik trühvlitest on [[ektomükroriisneektomükoriisa|ektomükoriissed]], sest nad koloniseerivad [[lehtpuu]]de [[juur]]i, moodustades [[ekstratselluraane|ekstratsellulaarseid]] interaktsioone ja kutsudes sellega esile [[sümbioos|sümbiontse]] koosluse tekkimise seene ja [[taimed|taime]] vahel. [[Mükoriisa]] kujuneb trühvlitel vaid teatud puuliikidega. Põhiliselt on nendeks [[tamm (perekond)|tamm]]eliigid: näiteks ''[[Quercus rotundifolia]]'' Lam. ja [[harilik tamm]], kuid [[seenjuur]] võib samuti moodustuda pöögiliikide (''[[Fagus]]''), papli (''[[Populus]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), kase (''[[Betula]]''), harilik sarapuu (''[[Corylus avellana]]'') ja hariliku männiga (''[[Pinus sylvestris]]'').<ref>{{cite web |url=http://www.truffle-uk.co.uk/home_uk_summer_truffle.php |title= finds' registered at Royal Botannical Gardens, Kew |accessdate= 17. mai 2008 |publisher=Truffle UK Ltd }}</ref><ref>
{{cite web |url=http://www.angelfire.com/wizard/kimbrough/Textbook/NonCultivatedEdibleFungi_blue.htm |title=Non-cultivated Edible Fleshy Fungi |accessdate=17. mai 2008 |quote=...it has been known for more than a century that truffles were mycorrhizal on various trees such as oak, beech, birch, hazels, and a few others }}</ref>
Trühvlid eelistavad [[savi]]kat ja [[lubi|lubjarikast]], kergesti vett läbilaskvat pinnast, mis on neuraalse või kergelt aluselise [[pH]]-ga <ref>Karen Hansen (Spring 2006). K. Griffith: "Basidiomycota truffles: Cup fungi go underground". ''Newsletter of the FRIENDS of the FARLOW''. Harvard University. "Generally, truffles seems to prefer. warm, fairly dry climates and calcareous soils", 17. mai 2008</ref><ref>{{cite web |url=http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml |title=Mushroom Production |accessdate=17. mai 2008 |author= |date=juuni 2004 |work=Mycology – Uses of Fungi |publisher=University of Sydney |quote=The soil of the truffiere tends to be alkaline, calcareous, and well drained. |archiveurl = http://web.archive.org/web/20080501070447/http://bugs.bio.usyd.edu.au/Mycology/UsesOf_Fungi/primaryProduction/mushroomProd.shtml <!-- Bot retrieved archive --> |archivedate = 1. mai 2008}}</ref>
Trühvliliike on ligikaudu 70 ning pooled neist on leitavad [[Euroopa]]s: [[Hispaania]]s, [[Prantsusmaa]]l ja [[Itaalia]]s on tuvastatud 21 erinevat trühvliliiki, mis kuuluvad perekonda ''[[Tuber]]'' (perekonda kuuluvaid seeni kutsutakse ka "päris trühvliteks"), kuid vaid mõned leitud liikidest on kõrgelt hinnatud toiduproduktid. Lisaks perekonnale ''[[Tuber]]'' leidub maa-aluse viljakehaga seeni ka mitmes teises omavahel kaugelt suguluses olevas seenerühmas. Näiteks hirvepähklid (perekond ''[[Elaphomyces]]'') ja juurepähklid (''[[Rhizopogon]]''), mille lähimad sugulased on vastavalt hallitusseened (''[[Penicillium]]'') ja tatikud (''[[Suillus]]''). Ümar maasisene viljakehavorm on [[evolutsioon]]i jooksul tekkinud sõltumatult vähemalt 30 suuremas seenerühmas.<ref name="Leho Tedersoo, Triin Naadel"/>
Trühvlite väärtuslikkust mõisteti juba mitu sajandit tagasi – 18. sajandi [[gastronoom]] [[Brillat-Savarin]] täheldas, et trühvlid on "köögi [[teemant|teemandid]]". [[Hispaania]]s ja [[Prantsusmaa]]l peetakse enim väärtuslikuks ''[[Tuber melanosporum]]''<nowiki>'</nowiki>it, mille müügihind on võrreldes teiste liikidega kõrgem. Lisaks turustatakse järgmisi liike: ''[[T.Tuber brumale]]'', ''[[T.Tuber aestivum]]'' ja ''[[T.Tuber magnatum]]''. Nende liikide hind on samuti märkimisväärselt kõrge, kuid siiski madalam kui ''[[T.Tuber melanosporum]]''<nowiki>'</nowiki>i hind.<ref>Cecilia Cordero, Pablo Cáceres, Gloria González, Karla Quiroz, Carmen Bravo,
Ricardo Ramírez, Peter D.S. Caligari, Basilio Carrasco, and Rolando García-Gonzales. "Molecular tools for rapid and accurate detection of black truffle (Tuber melanosporum Vitt.) in inoculated nursery plants and commercial plantations in Chile", Chilean Journal of Agricultural Reseach 71(3), juuli-september 2011</ref>
 
16. rida ⟶ 18. rida:
[[Pilt:Truffle washed and cut.jpg|pisi|Pestud ja lõigatud valge trühvel]]
 
Valge tühveltrühvel (''[[Tuber magnatum]]'') on pärit [[Itaalia]] põhjaosast [[Langhe]]' piirkonnast, mis asub [[Piemont]]e regioonis [[Alba (Itaalia)|Alba]] linna lähedal. [[Itaalia]]s leiab valget trühvlit veel [[Molise]]'i regioonist [[Lõuna-Itaalia]]s ning [[San Miniato mäed|San Miniato mägedest]] [[Toscana]]s. Samuti on tuvastatud valge trühvli olemasolu [[Horvaatia]]s, [[Istria poolsaar]]el asuvast [[Motovun]]i metsast [[Mirna jõgi|Mirna jõe]] kaldal.<ref>[http://gastro.croatia.hr/Gastronomija/Regije/Jelo.aspx?idRegion=6&idMeal=45 ''Croatian National Tourist Board'']</ref>
Tamme (''[[Quercus]]''), hariliku sarapuu (''[[Corylus avellana]]''), hariliku haava (''[[Populus tremula]]''), papli (''[[Populus]]'') ja pöögi (''[[Fagus]]'') juurtel moodustuvad valge trühvli viljakehad võivad kasvada kuni 12 cm-ni diameetrilt ning võivad kaaluda kuni 500 g, kuigi tavaliselt on leitavad viljakehad palju väiksemate mõõtmetega. Viljaliha on kreemika kuni pruunikasvalge tooniga.<ref name = "Carluccio03">{{cite book | author = Carluccio A | year = 2003 | title = The Complete Mushroom Book | publisher = Quadrille | isbn = 1-84400-040-0 | authorlink = Antonio Carluccio}}</ref> Itaalia valge trühvel on kõrgelt hinnatud ning on kõige suurema turuväärtusega. 2001. aastal oli ''T. magnatum''<nowiki>'</nowiki>i trühvlite kilohind 2000–4500 USD. Üks maailma suurimatest leitud trühvlitest kaalus 1,31 kilogrammi ning on kantud [[Guinnessi rekordite raamat]]usse. Selle leidis [[Giancarlo Zigante]] ja tema koer [[Horvaatia]]st, [[Buje linn]]a lähedalt.<ref>[http://www.guinnessworldrecords.com/records-11000/largest-truffle/ ''Guinness World Records''] "''Largest Truffle''"</ref>
Rekordiliselt on ühe trühvli eest makstud 330 000 USD. 2007. aasta detsembris ostis [[Macau kasiino]] omanik [[Stanly Ho]] selle hiiglasliku summa eest 1,5-kilogrammise trühvli, mille oli avastanud [[Luciano Savini]] ja tema koer. See leiti [[Pisa]] lähedalt ning müüdi oksionil, mis peeti samaaegselt nii [[Macau]]s, [[Hongkong]]is ja [[Firenze]]s.<ref>{{cite news | date=2. detsember 2007 | url=http://news.bbc.co.uk/1/hi/world/europe/7123414.stm | title=Giant truffle sets record price | publisher=[[BBC News]] | accessdate=2. detsember 2007}}</ref> 2007. aasta novembris maksis Ho järjekordse summa: 330 000 USD kahe valge trühvli eest, millest üks kaalus ligikaudu kilogrammi.
24. rida ⟶ 26. rida:
[[Pilt:Truffe coupée.jpg|pisi|left|Must Périgordi trühvel]]
 
Must tühveltrühvel või must [[Périgord]]i trühvel (''T.[[Tuber melanosporum]]'') on saanud nime [[Prantsusmaa]]l asuva [[Périgord]]i regiooni järgi. Must trühvel kasvab peamiselt [[tamm]]e ja [[sarapuu]]de juurtel. Liigi viljakehasid leiab pinnasest hilissügisel ja talvel. Nende diameeter võib ulatuda kuni 7 sentimeetrini ja kaal 100 grammini.<ref name="Carluccio03"/>
Suur osa saagist tuleb peaasjalikult [[Euroopa]]st: 45% [[Prantsusmaa]]lt, 35% [[Hispaania]]st, 20% [[Itaalia]]st ja väga väike osa [[Sloveenia]]st, [[Horvaatia]]st ja [[Austraalia]]st ([[Tasmaania]]st ja [[Lääne-Austraalia]]st). [[1900]]. aastal oli [[Prantsusmaa]] trühvlisaagiks ligikaudu 1000 tonni ''[[Tuber melanosporum]]'''i viljakehi. Saagikus on möödunud sajandiga tunduvalt vähenenud: praegu on see ligikaudu 20 tonni aastas. Soodsatel aastatel võib see ulatuda 46 tonnini aastas.
Ligikaudu 80% [[Prantsusmaa]] saagist tuleb riigi kaguosast: [[Provence]]'i regioonist ([[Vaucluse]]' ja [[Alpes-de-Haute-Provence]]'i allüksus), [[Dauphiné]]'st ([[Drôme]]'i allüksus) ja [[Languedoc]]'stist ([[Gard]]i allüksus). 20% saagist tuleb [[Edela-Prantsusmaa]]lt: [[Quercy]]' ([[Loti departemang|Lot]]i allüksus) ja [[Périgord]]i regioonist.
[[Prantsusmaa]] suurim tühvliturg (arvatavasti ka maailma suurim) asub [[Richerenches]]'i [[vald|vallas]], [[Vaucluse]]'is. [[Edela-Prantsusmaa]] suurim trühvliturg aga [[Lalbenque]]'i vallas, [[Quercy]]' regioonis. Nende kahe turu jaoks on kõige kiirem kuu jaanuar, kuna sellel perioodil eritavad mustad trühvlid kõige enam liigiomast lõhna. 2009. aasta detsembrist alates on musti trühvleid turul müüdud 1000-eurose kilohinnaga.<ref>Jean-Michel Fabre:[http://www.ladepeche.fr/article/2009/12/23/742355-Lalbenque-1-000-le-kg-la-truffe-de-Noel-au-prix-du-diamant.html "Lalbenque. 1 000 € le kg: la truffe de Noël au prix du diamant"], Ladepeche.fr, 23. detsember 2009</ref> [[Périgord]]'i musta trühvli genoomisekveneering avaldati märtsis 2010.<ref>[http://www.nature.com/nature/journal/v464/n7291/full/nature08867.html "Périgord black truffle genome uncovers evolutionary origins and mechanisms of symbiosis"] Nature 464, 15. aprill 2010</ref>
 
===Hiina trühvlid===
34. rida ⟶ 36. rida:
 
===Burgundia trühvel===
{{vaata|Suvetrühvel}}
 
Musta [[burgundia]] trühvlit, mida teatakse ka kui suvetrühvlit (''[[Tuber aestivum]]/[[Tuber uncinatum]]''), leidub üle kogu Euroopa ning see on hinnatud oma kulinaarsete omaduste poolest. Liigisisene varieeruvus eristab kahte erinevat tüüpi: burgundia trühvel, mille viljakehi kogutakse sügisest kuni detsembrini, ja suvetrühvlid, mis on leitavad suvel. Suvetrühvlite viljaliha on burgundia trühvlite omast palju heledam ning aroom tagasihoidlikum.
 
===Teised liigid===
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Trühvel"