Julius Mägiste: erinevus redaktsioonide vahel

Julius Mägiste oli pärit talupidaja perekonnast. Ta õppis [[Tartu]]s [[Hugo Treffneri Gümnaasium]]is [[1913]]–[[1915]] ja Aleksandri Gümnaasiumis 1915–[[1918]], lõpetas Hugo Treffneri Gümnaasiumi [[1919]]. aastal. 1919–[[1923]] õppis Julius Mägiste [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas algul antiikkeeli ja seejärel [[Soome-ugri keeled|soome-ugri keeli]], lõpetas magistrina [[eesti keel|eesti]] ja [[läänemeresoome keeled|läänemeresoome keelte]] alal. Ta oli [[1920]]. aastal üliõpilasseltsi "Veljesto" ja [[Akadeemiline Emakeele Selts|Akadeemilise Emakeele Seltsi]] asutajaid. Aastatel 1923–[[1926]] oli ta Tartu Ülikooli stipendiaat (doktorant). Dr. philos. kraadi sai ta [[1928]]. aastal väitekirjaga "oi-, ei- deminutiivid läänemeresoome keelis". Ta oli õppeülesandetäitja aastast [[1925]] ja erakorraline professor aastast [[1929]]. Aastatel [[1932]]–[[1944]] oli Julius Mägiste Tartu Ülikooli professor. Põgenes 1944. aastal [[Saksamaa]]le, sealt asus [[1945]]. aastal elama [[Rootsi]]. Täitis alates [[1947]]. aastast [[Lundi Ülikool]]is õppeülesandeid, oli aastatel [[1950]]–[[1967]] dotsent. Julius Mägiste algatusel loodi Lundi Ülikooli juurde soome-ugri keelte seminar (instituut), mida ta juhatas aastatel [[1954]]–1967.<ref>Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, lk. 356-357.</ref>