Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

resümee puudub
 
==Saksa kuningana==
 
[[Pilt:HRR 10Jh.jpg|thumb|200px|right|[[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] kaart [[Saksi dünastia]]st Otto I Suure valitsemise ajal aastal 972 (tumesinine) ja keisririigi edasine laienemine kuni [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] valitsemiseni]]
Otto kindlustas [[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigis]] oma võimu laiendades selleks kiriku ja [[vürst-piiskop]]pide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.
 
[[Saksamaa kuningriik|Saksa kuningriigi]] [[hõimuhertsogkonnad]] keisririigi sees omasid tugevaid ja võimsaid [[hertsog]]eid (algselt väepealikke), kes seisid alati enne oma [[hertsogkond|hertsogkonna]] kui keisririigi "[[riiklik huvi|riikliku huvi]]" eest. [[Saksi dünastia|Ottoonide]] ([[Saksimaa hertsogiriik|Saksi]]) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I Linnupüüdja]] ja veelgi enam tema poeg, keiser Otto I nõrgendasid nende võimu, andes ustavatele piiskoppidele keisrimaid ja annetades neile ''[[regalia]]'' privileege. Erinevalt hertsogitest ei saanud nad jätta pärilikke tiitleid ja maid oma järglastele. Selle asemel reserveerisid keisrid piiskoppidele oma [[erakirik]]u teostamise, trotsides asjaolu, et [[kanooniline õigus|kanoonilise õiguse]] järgi olid need rahvusülese [[katoliku kirik]]u osa. See kohtas kasvavat vastuseisu [[paavst]]ide poolt, tipnedes ägeda [[Investituuritüli]]ga aastal 1076. Sellest hoolimata jätkasid keisrid suurte territooriumite andmist kõige tähtsamatele (pea)piiskoppidele. Piiskopitoolile antud vahetu territoorium muutus siis vürstlikuks diötseesiks või piiskopkonnaks (''Fürstbistum'').
[[Pilt:HRR 10Jh.jpg|thumb|200px|right|[[Saksamaa kuningriik|Saksamaa kuningriigi]] kaart [[Saksi dünastia]]st Otto I Suure valitsemise ajal aastal 972 (tumesinine) ja keisririigi edasine laienemine kuni [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)|Saali Konradi]] valitsemiseni]]
 
Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
 
Paavst (946–955) [[Agapetus II]] andis Otto I-le privileege, mille alusel võis kuningas rajada peapiiskopkondi ja [[piiskopkond]]i ning määrata nende piire oma äranägemise järgi. Agapetus II laiendas [[2. jaanuar]]il 948 [[Bremeni peapiiskopkond|Hamburg-Bremeni peapiiskop]]i [[jurisdiktsioon]]i [[Taani]], [[Norra]] ja [[Rootsi]] üle ja andis Otto I rajatud [[Magdeburg]]i kloostri juhile [[metropoliit|metropoliidi]] volitused.
 
==Itaalia kuningana==
 
Aastal [[950]] mürgitati [[Itaalia kuningas]] [[Lothar II (Itaalia)|Lothario II]]. Koos oma poja [[Adalberto]]ga kuningaks saanud [[Berengario II]] tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi [[951]] [[Garda]] lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre [[Itaalia Emma|Emmaga]] [[Canossa]]sse. Sealt kutsus ta appi [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda [[Konrad III (Burgundia)|Konradit]]. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta [[951]] kuningalinnas [[Pavia]]s Adelheidiga, võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest ning hakkas ise [[Lombardia]]-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. [[952]].Ta aastalsaatis [[Augsburg]]isoma toimunudsaadikud Saksa-Roomapaavsti riigipäevaljuurde. tehtudItaalia otsusekuningaks järgikroonitud säilitasOtto Berengarsoovis IIsaada keisri Itaaliakrooni, kuid pidiRooma loobumavalitseja ItaaliaAlberico kuningriigiII keeldumisel jättis paavst [[VeronaAgapetus mark|Verona margistII]]. selle talle andmata.
 
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|left|Otto I võit [[Itaalia kuningriik|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuninga]] [[Berengar II]] üle]]
[[952]]. aastal [[Augsburg]]is toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi [[Verona mark|Verona margist]].
[[Pilt:Karte Herzogtum Bayern im 10. Jahrhundert.png|pisi|Baieri aastal 976 koos [[Idamark]]i, [[Kärnteni mark|Kärnteni]] ja [[Verona mark]]idega.]]
Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.
 
[[Pilt:Markgraftschaft Meissen 1000.PNG|thumb|200px|[[Meißeni markkrahvkond]] aasta 1000 paiku]]
Otto I võitis [[Saksamaa kuningriik]]i [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]]le tunginud [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]] [[955]]. aastal toimunud (''Lechfeld''i) [[Lechi lahing (955)|Lechi lahingus]] [[Augsburg]]i piiranud, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|left|Otto I võit [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuninga]] [[Berengar II]] üle]]
Paavst (955–965) [[Johannes XII]] üritas [[958]] laiendada [[Kirikuriik]]i, mistõttu paavsti vägi ründas [[Capua]]t ja [[Benevento hertsogkond|Benevento]]t, kuid [[Salerno vürst]] [[Gisulfo I]] suutis vaenupoolte vahel rahu sõlmida. [[959]] vallutas [[Itaalia kuningas]] [[Berengar II]] [[Spoleto hertsogkond|Spoleto hertsogkonna]] ja tungis [[Kirikuriik|Kirikuriigi]] territooriumile. Johannes XII saatis abi lootuses [[960]] saadikud [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I Suure juurde, keda ta kutsus [[Itaalia]]sse ja kellele ta pakkus keisri krooni.
 
KuiOtto aastalI 960kinnitas ründaspaavsti Berengarsaadikutele, et ta kaitseb paavsti ja Kirikuriiki ning ei sekku Rooma siseasjadesse. Paavst lubas seepeale, et ei liitu Berengari ega tema poja [[KirikuriikAdalberto II|Adalbertoga]]i,. vallutasOtto paavsttungis [[Johannes XII961]] kutsutudItaaliasse, kuningas Ottovallutas [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|kuningriigi]] ja marssis [[31. Tajaanuar]]il [[962]] Rooma, kus Johannes XII kroonis ta [[2. veebruar]]il 962 [[Rooma Peetri kirik]]us [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], tema abikaasa [[Adelheid]]i aga keisrinnaks. Rooma elanikud andsid keisrile truudusvande ja lubasid Berengari mitte toetada. Otto I võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik.
 
[[Pilt:Markgraftschaft Meissen 1000.PNG|thumb|200px|[[Meißeni markkrahvkond]] aasta 1000 paiku]]
Otto I avaldas [[13. veebruar]]il 962 privileegi (''[[Privilegium Ottonianum]]''), mille alusel pidi keiser või tema saadik andma paavstiks valitud isikule vastava kinnituse, uus paavst pidi andma keisrile truudusvande ja tunnustama keisrit Kirikuriigi isandana. Keiser kohustus tagama Kirikuriigi terviklikkuse ning lubas selle territooriumi laiendada.
 
[[965]]. aastal loodi keiser Otto I poolt [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] alale [[Meißeni markkrahvkond]].
64 590

muudatust