Erinevus lehekülje "Palivere servamoodustiste vöönd" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
'''Palivere servamoodustiste vöönd''' oli umbes 11 200 [[14C meetod|<sup>14</sup>C]]-aastat tagasi<ref name="EE"/> viimase [[mandrijää]] taandumise ajal [[liustik]]u pealetungil tekkinud [[pinnavorm]]ide vöönd<ref name="EE"/>. Jää tungis vööndi moodustumise ajal edasi vähemalt 35 kilomeetrit, mida näitavad vööndist 35 kilomeetri kauguselt [[Kõpu poolsaar]]elt leitud pealetungieelsed setted.<ref>Kalm, V., Raukas, A., Rattas, M., Lasberg, K. 2011. Pleistocene Glaciations in Estonia. Kogumikus: Ehlers, J., Gibbard, P.L., Hughes, P.D. (toim.). Developments in Quaternary Sciences 15, Elsevier, Amsterdam, lk 95–104.</ref>
 
Vöönd ulatus [[Lahemaa]]lt kuni [[Sõrve poolsaar]]eni, kulgedes läbi [[Tallinn]]a, [[Palivere]] ja [[Hiiumaa]]<ref name="EE"/>. Vööndi moodustavad [[Liustikujõesete|glatsiofluviaalsed setted]] [[Hiiumaa]]l ja [[Tallinn]]a ning [[Kunda]] vahel, [[otsamoreen]]id [[Lääne-Saaremaa kõrgendik]]ul, [[Sõrve poolsaar]]elpoolsaarel ja Hiiumaa ning [[Haapsalu]] vahel, samuti ka [[oos]]id Loode-Eestis.<ref>Karukäpp, R., Raukas, A. 1997. Deglaciation history. Kogumikus: Raukas, A., Teedumäe, A. (toim.). Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Acadamy Publishers, Tallinn, 436 lk</ref>
 
Vööndi tähelepanuväärsemaid avaldumisi pinnamoes on [[Läänemaa]] kõrgeim paik [[Risti-Palivere oos]], mille järgi vöönd ka oma nime on saanud.
43 919

muudatust