Erinevus lehekülje "Uusrokokoo" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Ebatavaliste vormidega kaunistatud õilsas ja suurejoonelises justkui purskkaevulikus sisustusstiilis, millel olid üsna rikkad kliendid privilegeeritud elanikkonnast, kombineerusid nii erinevad kunstilaadid kui ka dekoratiivesemete väljendused. Mõju avaldas see [[Maal|maalidele]], [[Trükis|trükistele]], [[Mööbel|mööblidisainile]] ja interjööride [[sisekujundus]]ele kui ka polstrite [[Tekstiilikunst|tekstiilikujundusele]]. Eriti kajastub neorokokoo looklevate ridadega, keeruliste ja rafineeritud kaunistuste-nikerdustega, tujukate ja naturalistlike motiividega (nagu õrn õielehestik) buduaarlik luksus: gobeläänides, mööbliesemetes, portselanist ja väärismetallist nõudes ning tarbeesemetes.
 
Enamikes Lääne- ja Kesk-Euroopa keisririikide aadelkondades ja eriti [[Prantsusmaa|Prantsusmaal]] ning [[Austria-Ungari|Austria-Ungaris]] peeti algset [[Rokokoo|rokokood]] rahvuslikuks stiiliks ning paljudele seostus see taasmeenutusena rahvatraditsioonist. Kuigi stiil kehastas endas [[Euroopa]] imperialistlikke hiilgusi ja aristokraatlikke väärtusi, siis sellele vaatamata oli see 19. sajandi [[romantism]]i veelgi ilmekam väljendus, mis näitas ka kasvavat huvi ja vaimustust loodusmaastike vastu. Kuna seda ei peetud kindla ajaperioodi või paigaga piiratuks või seotuks, siis esines see mitme sisustamise stiililainena läbi [[XIX sajand|XIX sajandi]].
 
Sajandi teisel poolel muutus nii-öelda [[Viin|viinilik]] uusrokokoo seltskondlikult moodsaks sealhulgas [[Põhja-Ameerika]] tisleritöös nii mööbli- kui sisekujunduses, seda eriti suurlinnade jõukamas klassis New Yorgis, Philadelphias, Baltimore'is, Bostonis ja Chicagos.