Peeter Lilje: erinevus redaktsioonide vahel

Peeter Lilje sündis 13. oktoobril 1950 Valgas. Oma muusikuteed alustas ta [[viiul]]iõpingutega sünnilinnas, jätkas kooridirigeerimise erialal [[Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool|Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis]] ja [[Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia|Tallinna Riiklikus Konservatooriumis]] [[Arvo Ratassepp|Arvo Ratassepa]] ning samas ka [[Roman Matsov]]i orkestridirigeerimisklassis. Õpinguaastail teenis ta elatist [[pianist]]ina mitmetes džässansamblites. 1980. aastal lõpetas ta [[Leningradi Riiklik Konservatoorium|Leningradi Riiklikus Konservatooriumis]] [[Arvids Jansons|Arvids]] ja [[Mariss Jansons]]i dirigeerimisklassi ning stažeeris [[MariaS. TeaterKirovi nimeline Leningradi Riiklik Akadeemiline Ooperi- ja Balletiteater|MariaS. TeatrisKirovi nimelises Leningradi Riiklikus Akadeemilises Ooperi- ja Balletiteatris]] (tollanepraegune Kirovi-nimeline[[Peterburi Maria teater]]) [[Juri Temirkanov]]i juures, juhatades seal ka etendusi.

1973. aastal asus Lilje tööle [[Estonia (teater)|Estonia teatris]] koormeistri, seejärel [[Neeme Järvi]] assistendina ja töötas aastast 1975 kuni surmani 1993 dirigendina. Tema repertuaari kuulus ligi 30 ooperit, sh [[Igor Stravinski|Stravinski]] "Mavra" ja "Elupõletaja tähelend", [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitši]] "Katarina Izmailova", [[Sergei Prokofjev|Prokofjevi]] "Kihlus kloostris", [[Benjamin Britten|Britteni]] "Albert Herring", [[Eduard Tubin|Tubina]] "Barbara von Tisenhusen", [[HeinoEino Tamberg|Tambergi]] "Cyrano de Bergerac" ja "Lend" ning mitmed [[Verdi]], [[Puccini]], [[Mozart]]i jt ooperid.

1976. aastal algas koostöö [[Eesti Riiklik Sümfooniaorkester|Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga]], mille peadirigent ta oli aastail 1980–1990. Peeter Lilje juhatusel on [[ERSO]] andnud üle 400 kontserdi, säilinud on hulgaliselt salvestisi [[ERR]]-i arhiivis ning ilmunud mitmeid heliplaate. 1980. aastatel avardus oluliselt ERSO külalisesinemiste geograafia, käidi nädalatepikkustel turneedel kogu [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidus]]. Iga-aastased kontserdid [[Leningradi Filharmoonia]] suuresSuures saalis jätkusid aastani 1986, olulisel kohal olid ka esinemised, lindistused ja heliplaadistused [[Moskva]]s. Paljude [[NSV Liit|NSV Liidu]] orkestrite hulgas olid tal kõige tihedamad sidemed Leningradi (hiljem Peterburi) Filharmoonia Akadeemilise Sümfooniarkestriga, mida ta korduvalt juhatas ning tegi kaasa ka mitmed ulatuslikud kontserditurneed, sh [[Jevgeni Mravinski]] kõrval 1982. aastal Austrias, Saksamaal, Šveitsis, Prantsusmaal ja Hispaanias ning 1993. aastal Mariss Jansonsi kõrval Suurbritannias ja Prantsusmaal.

Lilje juhatas kontserte ja ooperietendusi Moskvas, [[Kiiev]]is, [[Riia]]s, [[Helsingi]]s, [[Buenos Aires]]es jm. Instrumentaalkontsertide ja suurvormide esitused viisid ta kokku selliste tuntud muusikutega nagu [[Viktor Tretjakov]], [[Viktor Pikaizen]], [[Igor Oistrahh]], [[Maksim Vengerov]], [[Oleg Kagan]], [[Sergei Stadler]], [[Leonidas Kavakos]], [[Natalja Gutman]], [[Nikolai Petrov]], [[Eliso Virzaladze]], [[Matti Salminen]], [[Jorma Hynninen]], [[Karita Mattila]], [[Soile Isokoski]]. Teda sidus koostöö enamiku eesti juhtivate interpreetidega, püsivamalt [[Kalle Randalu]]ga. Lilje oli paljude eesti heliloojate sh Tambergi, [[Lepo Sumera|Sumera]], [[Erkki-Sven Tüür|Tüüri]] teoste esmaettekandja. Tema meelisheliloojate hulka kuulusid [[Brahms]], [[Sibelius]], [[Pjotr Tšaikovski|Tšaikovski]], [[Gustav Mahler|Mahler]] ja [[Dmitri Šostakovitš|Šostakovitš]].

Peeter Lilje repertuaaris oli üle 30 vokaalsümfoonilise suurvormi, millest kriitikud hindasid kõrgeimalt Brahmsi „Saksa"Saksa reekviemi“reekviemi", Verdi "Reekviemi", Orffi[[Carl „CarminaOrff|Orff]]i burana“"Carmina burana", Berliozi[[Berlioz]]i „Romeo"Romeo ja Julia“Julia" ettekandeid. Lilje dirigeerimisel kõlas 1989. aastal ka [[Rudolf TobiaseTobias]]e oratooriumi „Joonase"[[Joonase lähetamine“lähetamine]]" esiettekanne Eestis. Aastail 1990–1993 oli ta [[Oulu Linnaorkester|Oulu Linnaorkestri]] peadirigent.