Ava peamenüü

Muudatused

==Ajalugu==
===Orduaeg===
[[Pilt:Laiuse linnuse asendiplaan.jpg|pisi|Linnuse asendiplaan [[19. sajand]]ist. <br><small>Autor: [[Wilhelm Tusch]]</small>.-]]
Laiuse linnus on ehitatud tõenäoliselt juba 14. sajandi algul [[majalinnus]]ena või laiendatud [[tornlinnus]]ena; varsti ehitati ka madal [[ringmüürkastell]], mis rajati [[kaarava]]dega [[vundament|vundamendile]].<ref name="aluve32"/> 1406. aastast pärinevad vanimad teated Laiuse linnuse kohta, edaspidi kirjutatakse kaaastatel 1416 ja 1417 mainitakse "Laiuse linnusekrahvistlinnusekrahvi"<ref>Löwis of Menar, Burgenlexikon 75, sama ka Kõpp 20–21.</ref> ning 1423. aastal mainitakse ordumeister [[Siegfried Lander von Sponheim]]i (suri 1424) eestvõttel aset leidnudtehtud suuremahulisi ehitustöid,<ref name="Mõisaportaal"/> mille käigus laiendati ja paksendati kastelli ringmüüri ja varustati linnus loode-, kirde- ja kagunurgal tulirelvadele kohandatud ümartornidega.<ref>Kalvi Aluve, Eesti keskaegsed linnused, Tallinn, Valgus, 1993, lk 31</ref>
 
Orduriigi kirdeosas asunud Laiuse ordulinnus kujutas endast olulise maantee teetõkkelinnust. Laiuse kandist läbi läinud tee ühendas [[Tartu]]–[[Jõhvi]] ja [[Tallinn]]a–[[Tartu]] maanteed ning mööda seda teed oli võimalik pääseda idapoolsele Virumaale ja sealt edasi Venemaale.<ref name="Mõisaportaal"/> 15. sajandi esimesel poolel ettevõetud põhjalikud ümberehitustööd johtusid suuresti tänu ka üha teravnevatele suhetele ordu ja Tartu Piiskopkonna vahel. Viimase aktiviseerunud ehitustegevus linnustes oli selgelt suunatud eelkõige ordu vastu.<ref>Armin Tuulse. Die Burgen in Estland und Lettland. Dorpater Estnischer Verlag. 1942. lk 292–295</ref>. Ka 14. sajandi algul, kui tõenäoliselt algkavatis rajati, käis Liivimaal suur kodusõda.