Saksimaa kuurvürst: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Saksimaa kuurvürstid''' olid iseseisva [[Saksimaa kuurvürstiriik|Saksimaa kuurvürstiriigi]] valitsejad aastatel [[1356]]–[[1806]].
{|
▲|+'''Askaania dünastia'''
|-
! Nimi (eluaastad)
32. rida ⟶ 31. rida:
Pärast [[Askaania]] dünastia väljasuremist päris [[Meißeni markkrahv]] Friedrich IV [[Saksi-Wittenberg]]i valdused ja [[kuurvürst]]i tiitli. Tekkis uus [[Saksimaa kuurvürstiriik]], mida tuleb eristada vanast [[Saksi hertsogkond|Saksi hõimuhertsogkonnast]] (peamiselt praeguse [[Alam-Saksimaa]] territooriumil).
{|
▲|+'''Wettini dünastia'''
|-
! Nimi (eluaastad)
48. rida ⟶ 47. rida:
|}
Pärast Friedrich II surma valitsesid vennad Ernst ja Albrecht algul koos, kuid aastal [[1485]] sõlmisid Leipzigis lepingu, millega jagasid Wettinite valdused ja tiitlid omavahel. Ernstile ja tema järglastele ([[Ernestiinid|Ernesti liin]]) jäid [[Saksi-Wittenberg]] (ka hilisem [[Kuurkreis]]), suurem osa [[Tüüring]]ist ja [[kuurvürst]]i tiitel. Albrechtile ja tema järglastele ([[Albertiinid|Alberti liin]]) jäid Meißeni tuumikala ja Dresden ning [[Saksi hertsog]]i tiitel.
{| class="wikitable"
▲|+'''Wettini dünastia, Ernesti liin'''
|-
! Nimi (eluaastad)
79. rida ⟶ 74. rida:
| Pidi suure valduse ja kuurvürsti tiitli oma nõole Moritzile loovutama.
|}
[[Schmalkaldeni sõjad|Schmalkaldeni sõdade]] tulemusena pidi [[Schmalkaldeni Liiga]] juht Johann Friedrich loovutama suure osa oma maadest ja kuurvürsti tiitli oma nõole ja rivaalile Moritzile.
▲{| class="wikitable"
▲|+'''Wettini dünastia, Alberti liin'''
|-
! Nimi (eluaastad)
140. rida ⟶ 132. rida:
| Aastani [[1768]] valitses regendina tema onu Xaver. Aastal [[1806]] nimetas enda kuningaks.
|}
==Vaata ka==
| |||